Elu on pigem improteater, mitte stand-up. Üks lugu sellust, kuidas Carlosel jäi klaassilma välja võtmise asi maha. Ehk mida teha ootamatus olukorras.

Nagu auto, liigud ka sina käikude abil. Kuhu liigud ja mis valikuid teed, sõltub sellest, mis käik on sees. Edasi liikumist ja olukorras olemist toetab ahvatlev põhjus.

Sinu sees on käigud. Nagu autol. Ja neid saab vahetada. Tegelikult hetkega. Enesejuhtimine tähendabki automaatkäigukasti asendamist manuaaliga.

Kui madal või kõrge võib elueesmärk olla?

Suhtlusolukordades ärevusse ja paanikasse minemine on lihtsalt üks su muster. See pole sina. See pole märk, et sa oled vilets inimene või vilets suhtleja. Sellest on väljapääs.

Ma olen ta number üks fänn! Ta teeb väga ägedaid ja võimsaid asju. Avalikult või salaja. Ta loob mõju. Ta panustab. Tahab panustada. Ta on võimas, osav, paindlik, hooliv, tark, tegus, salamisi ambitsioonikas. Ta areneb pidevalt. Aga.... Ta takerdub pidevalt iseendasse. Ta küll teeb ja toimetab, aga... On jah tubli, aga... Ta on iseenda probleem. Tema ise ei ole probleem. Tema "tõde", mis suunab tema mõtteid, tundeid ja tegusid, on aegunud. Ja selles on peidus ka lahendus.

Ma ei julge sulle kirjutada, aga ma tahan. Kas tegemist on kirjutamisärevusega? Äkki on see hoopis põnev hirmu ja elevuse tants?

Elevuse defitsiit loob ruumi ärevusele. Elevuse hoidmine on oskus, mida tuleb teadlikult teha.

Kuidas ma jõudsin prantsuse keeles lugemiseni? See kõik toimub lihtsalt väikeste sammude haaval.

Paljud inimesed liiguvad oma elus nagu turistid – nad vaatavad pealt, võrdlevad ja planeerivad, kuid ei osale päriselt. Turist, expat, teelolija või võõras on rollid, millesse me end tihti kaotame. Päris muutus algab siis, kui inimene leiab oma sisemise kodu ja hakkab oma elus kohal olema, mitte seda kõrvalt vaatama.

Tshinar-Kristi Shahmardan Küsida kelleltki, mis tema koduriik tema jaoks tähendab, on tihti patriootlikkust välja kutsuv küsimus, millele järgnevad tihti kirjeldused tema kodu ja südame kohast. Minu kogemuses on selle küsimuse Eesti kontekstis küsimine, eriti väliseesti kogukondadelt, eitamatult teistsugust vastust välja kutsuv. Vahel võivad vastused olla ajalooteemalised, kuid olen kuulnud ka mingitmoodi abstraktsemaid kirjeldusi sellest, mis see Eesti üldse on. See justkui

Täna on Eesti sünnipäev. Palju palju õnne! See on üks tore päev, mil Eestist mõelda. Tahan jagada oma vaadet, mida me kõige enam vajame? Uutmoodi tagasi vaatamist. Et saada aru, et me juba oleme. Et näha, mis on olemas ja tehtud. Et näha oma väärtuslikku kogemust. Et tunda uhkust ja väärtust. Et arendada õigeid asju. Et oma rikkaliku mineviku abil elada jätkusuutlikult olevikku. Et oleks jaksu kohtuda nagunii tundmatu tulevikuga targalt, mitte hirmus. Meil on aeg hakata o

Grupis muuseas mainitud asi võib plahvatada väga suureks teemaks.

Juhtimine ja õpetamine on alati isiklikud. Miks ei piisa ainult meetodist? Kuidas hoida inimest mängus ja luua ruum, kus õppimine ja juhtimine on elusad?

Hirm ja kartmine - mis on nende ülesanne? Kuidas nad võivad saada elu takistava rolli ja kuidas seda muuta?

Ühe loomuliku ja ebatavalise sõpruse lugu.

Elusegaduse tunne on üks keerulin, põnev ja loomulik tunne. Selles on peidus palju infot, kui osata seda lugeda.

Mis on life coaching? Kellele see sobib? Mis teemadel võib coachi juurde minna? Kuidas leida sobiv coach?

Mida teha mitte-suhtleja tüüpi inimestega? Kuidas seda üldse mõista - nii iseenda kui teise suhtes?

Miks leida oma kiires elus aega niisama asjade tegemisele? Lihtslt niisama. Kuidas see võib luua aega, energiat, rõõmu ja motivatsiooni?