TASUTA VEEBINAR
7 POPULAARSET ISE OMA ELU KEERULISEMAKS TEGEMISE VIISI JA MILLEGA NEID ASENDADA?
Me elame huvitaval ajal.
Justkui on väga hästi ja samas on kõik väga halvasti.
Toimub asju, mis annavad aluse ebakindlusteks ja hirmuks.
Ja kuidagi on nii hästi ja mugav, et saab kobiseda ja oodata, et keegi midagi teeks.
Selline olukord võib tekitada mitmekordse pinge ja ohvriseisundi.
Pideva ärevuse, abituse, viha, nõudmis-, rabamis-, päästmis- või kaitseseisundi.
Kõik need seisundid lisavad omalt poolt kõikjale pinget juurde.
Ja nii see hädaratas muudkui pöörleb, mis tundubki õigustatuna.
Mis sa siin katkuajal ikka rõõmustad!
Ja nii ei olegi hea ega tore. Muudkui otsitakse küsitlustega põhjuseid, miks ikka inimestel on paha ja hädad ning miks nad heituvad.
Mul on au kuulda ja tunnistada väga palju lugusid, väljakutseid ja probleeme.
Nii inimeste kui organisatsioonide.
Mulle meeldib aidata jamadest aru saada, et nendega saaks midagi teha.
Mõista, mis jama üldse on, otsida ressurssi ja valikuid,
et saaks liikuda segadusest, abitusest ja sihitust rabamisest või passiivsusest edasi.
Ikka ja jälle üllatab mind, kui kehva seisu inimesed end ise jätavad
ja kui vähe nad ise enda aitamiseks teevad.
See ei ole süüdistus. See on hoolimine.
See on sageli ideede, oskamatuse, eeskujude, toetuse ja valikute puudumise tagajärg.
Liiga paljudele antakse idee, et neil on midagi viga, mis siis annab omakorda aluse destruktiivseks passiivsuseks, eneseõigustuseks või ebasobivustundeks.
Ja nii jäävad nad veelgi kehvemasse seisu. Sageli aastateks.
Elu on alati keeruline.
See ei tähenda, et selle peab ise keerulisemaks tegema.
Alati saab ise midagi teha.
Alati on veel variante.
Veebinaris jagan oma tähelepanekuid sellest,
kuidas inimesed endale ise probleeme teevad või neid võimendavad.
Ja muidugi alternatiive nende asemele.
See on justkui negatiivse ja positiivse Enesemeisterlikkuse esitlus.
Jagan ka oma kogemust mõlemast poolest.
Minu soov on aidata sul näha oma võimekust,
et saaksid hoida ennast ja teisi selles ägedas ja keerulises elumängus.
Tule osalema!
Veebinar on registreerunutele järelvaadatav.
PANE END KIRJA
Epu supervõime on tähele panna ja aktseptida kõikvõimalikke inimese olemise viise, käitumisi, tundeid ja mõtteid. Ta loob suheldes nii turvalise ruumi, et ma sain õigupoolest teada, kui turvaliselt on võimalik ennast tunda. Ning, see uus turvatunne kestis ka teistesse, epuvabadesse olukordadesse.
Õigupoolest otsisin psühholoogi, aga olin hakanud jälgima ka kõutse. Epp tundus olevat parem psühholoog kui paljud psühholoogid, keda olen kohanud.
Ma pelgasin algul coachile/kõutsile/kootsile läheneda, sest nood teadupoolest kõutsivad keskastme juhte tippjuhtideks, aga mina siin soperdan kusagil toimetuleku piiri lähistel.
Siin paistis Epp silma sellega, et ta pole kunagi ühtegi levinud või vähelevinud käitumist alavääristanud, ning tihtigi toonud julgelt illustratsiooniks omaenda käitumisi või elamusi, mida mõni muu kõneleja võiks sama hästi alavääristada.
Nagu et, kui inimene on nii avatud ja nii aktsepteeriv, siis tundub peaaegu turvaline ikkagi proovida. “Peaaegu” sellepärast, et miski ei tundu päriselt turvaline, mitte Epu pärast. Ma lohutasin ennast, et tal on ometi võimalus minuga mitte tegeleda, kui see ta ampluaast liiga väljas on, ning kirjutasin.
Läks hästi.
OLIVER PARREST