Ärevus, muretsemine, ebakindlus, rahulolematus…

 

Need on tänapäeva popid “kaaslased”.

 

Ja paljud on nendega nii harjunud, et hakkavad uskuma: 

“ma lihtsalt olengi selline”.

​

Nii sünnib identiteet, mis ei ole tegelikult sina.

Nii tekib harjumus, mis hoiab sind kinni.

Ja mõni pargibki end sinna ära.

​

Aga mõni ei rahuldu.

Tal saab kõrini.

Ta ihkab muutust. 

 

Hing tahab elada ja oma asju ajada - vabalt, rahus, uhkuses, rõõmus. 

Ta teab, et ta on rohkem, aga ta ei oska veel sekkuda, et see "rohkem" saaks loa olla ja toimetada.

 

​

Mis need “popid asjad” siis tegelikult on?

​

Need on loomulikud, vajalikud ja kasulikud enesekaitse tööriistad.

Ja iga tööriista sees on peidus inimese tundlikkuse eripära

. 

Kaitsetööristad tulevad mängu siis, kui miski tundub ohtlik. 

Kui miski väline katkestab kontakti oma võimetega ja usalduse.

Kui on vaja taastada kord, turvatunne ja normaalsus.  

​

Probleem tekib siis, kui sa hakkad sama tööriista igas olukorras kasutama.

Sa ei ela - sa kaitsed ja taastad korda. 

Tööriist tuleb mängu sõltumata ohu suurusest või isegi olemasolust. 

 

Harjud nii ära, et lõpuks hakkadki ennast selle tööriista järgi nimetama.

 

Sa muutud ise Haamriks — ja siis haamerdad kõike.

Ja peatuda ei saa ega tohi, sest siis kaotad ju identiteedi.

"Kui ma Haamer pole, mis ma siis olen?" 

 

​

Minu enda lugu

​

Minu lugu algas tüdimusest olla oma hirmude ja ärevuste lõksus.

Mul tekkis kahtlus ja iha, et on veel variante. 

​

Ma avastasin, et see on sisemise arhitektuuri ja ühenduse probleem — ja sellega saab midagi teha.

 

Hiljem nägin, et sama muster kordub ka teistel võimekatel, hoolivatel inimestel.

Noortel ja vanadel. Algajatel ja kogenutel. Naistel ja meestel. 

​

Ma näen seda. Ma mõistan seda.

Ja ma oskan aidata inimesi tagasi usaldavasse suhtesse iseendaga. 

 

Et elus osalemine ja edasi liikumine oleksid võimalikud isegi kui on hirmus ja ärev.

Elavalt ja rahus, mitte igaveses kaitses ja pelgas ellu jäämises. 

​

​

Mida ma veebinaris teen?

Ma ei õpeta, kuidas ärevust ära kaotada.

See pole kunagi eesmärk.

​

Ma avan oma vaatenurka ja kogemust:

 

• Miks on ohtlik, kui käitumine muutub identiteediks?

• Kuidas kaitsereaktsioonid on kasulik info ja lähtekoht? 

• Kuidas hakata neid lahti harutama ja nihutama?

• Kuidas taastada kontakt iseendaga nii, et elu muutub jälle elatavaks?

​

Kui see sind kõnetab, siis tule kuulama!

​

Veebinari salvestan ja on järelkuulatav —

aga pane end kindlasti kirja, et saaksin sulle lingi saata.

​​

​