Mis on Inimese võimaldamise loengusari ?
See on inspiratsiooni ja täiendõppe kursus, mis on loengusarja vormis ehk sina saad ainult kuulata omas tempos ja mina saan oma mõtteid ning kogemust jagada.
Minu soov on
-
toetada head ja võimaldavat juhtimis- ja õpetamisruumi.
-
toetada õpetavaid ja juhtivaid inimesi olema, jääma ning jätma inimesteks, kelles kasvab professionaalsus
-
aidata inimestel jätta ennast ja teisi terveks, et nad saaksid olla, osaleda ja areneda.
-
panustada õppimise ja töötamise tähenduse avardamisse. Need on eluliselt vajalikud tegevused, mis võimaldavad meil olla osa, kasvada, end teostada, panustada, luua. Neis on peidus suur osa meie õnnetunnet. Aga kuidagi on nad muutunud tehinguliseks, kuhu inimene justkui ei mahu ja kus ta läheb liiga tihti liiga katki.
-
panna päris inimesed juhtimis- ja õpetamisolukordadesse.
-
tuua esile kogu selle teema lõputu eluline kompleksus ja muuta see toredasti navigeeritavaks!
-
anda ideid, perspektiive, lahendusvalikuid, lootust, lohutust, üllatust, toetust, julgustust.
-
aidata sul näha selle töö lõputut ägedust, võimalust ja igikestvat värskust.
Miks juhtimine ja õpetamine on koos?
Sest nad on sisuliselt sama tegevus. Iga õpetamine sisaldab alati juhtimist ja tegelikult algab sellest. Paljud õppetöö probleemid on sageli juhtimis- ja suhteprobleemid, mitte õppeprobleemid.
Ja iga juhtimine sisaldab alati tahtlikult või tahtmatult õpetamist, juhendamist, coachimist, suunamist, kontrollimist vms. Vähemalt on selle järele ootus, isegi kui juht seda ise teha ei taha. Ja see tekitab omakorda tegeliku probleemi.
Nende teemade eraldi käsitlemine tekitab nende vahele kunstliku kuristiku, mille sillutamine võib seetõttu vahel samuti jääda kunstlikuks, mis neid teemasid piisavalt ei integreeri ega seo.
On aeg see näiline kuristik lahendada.
Teemad
Teemad arenevad ajas, aga esialgne teemade nimekiri on selline
-
Õpetamis- ja juhtimisolukorra kompleksus: selle avamine ja navigeerimine
-
Puuduva inimese probleem. Tükid ja tehingud ning valesti käituv tegelik inimene.
-
Inimene kui Mina-isik - mis see tähendab ja miks oluline? Mis see muudab?
-
Inimese kummaline reageerimne ehk käitumise tagatuba. Kaitsest avatusse.
-
Mida me elus peame oskama ehk mida meil on vaja õppida, õpetada ja juhtida?
-
Mida elus osalemiseks on vaja ehk kuidas ennustamatu elu käib ja kuidas selleks valmistuda/valmistada?
-
Turvaline, tore, arendav ehk kuidas luua vajaduspõhist ja osalemist võimaldavat inimruumi?
-
Organsiatsiooni, juhi/õpetaja ja juhitava/õppija elude ning väärtusmaailmade kohtumine
-
Isiklik areng, professionaalsus ja ekspertiis - mis need on ja kuidas suhestuvad?
-
Laps ja täiskasvanu - mis need on ja kuidas selles teeade ringis üldse üliolulised?
-
Suhe kui alus: kurnatus, kohustus, kui neid on palju ja suhte võimalus. Ja ikkagi kuidas?
-
Mis teeb keeruliseks ehk kes on kolmas?
-
Meetod ja ülesanne kui buss. Tegemist võimaldava teekonna disain ja juhtimine.
-
Tahtmise, mugavuse, julgemise, loomise, koostöö võimaldamine ja juhtimine
-
Puhkamine, laadimine settimine - enesehoolitsus kogu protsessis
Kuidas kursus käib?
Mida sisaldab?
-
3 kuud inspiratsiooni, täiendkoolitust, mõttekaaslast
-
1 loeng nädalas – kuni 1h või nagu välja tuleb - kokku u 12 loengut
-
Loengud salvestan ja saad neid vaadata piiramatult omas tempos.
-
Lisaks juhtumite käsitlus – mida ma seal näen ja mida olukorras teeksin?
-
Saad saata minu inspireerimiseks oma juhtumi ja küsimuse
-
Vajadusel saad ka tunnistuse
Millal ja kuidas?
-
Ilma konkreetse ajata – loengu avaldan nädala alguses. Vaata omal ajal ja tempos.
-
Alustame 29. septembril ja jätkame jõuludeni
Kui palju maksab?
Kõik loengud piiramatu vaatamisega 180€
Saamislugu
Inimene ju ei tööta nii!
Kõik sai alguse minu lõputust õppimise, suhtlemise ja iseolemise tahtest.
Kogemisest ja märkamisest, et see ei ole alati juhtimis- ja õpetamisruumis võimalik. Isegi kui sa tahad, oled huvitatud ja valmis. Miski ei võimalda või pole ruumi. Märkasin, et ka paljudel teistel on nii.
Mul tekkis tunne, et inimestega tehakse mingeid asju, mis lihtsalt ei saa päris inimestega toimida. Inimene lihtsalt ei tööta nii. (Võibolla muidugi kusagil on need inimesed). Liiga paljud teooriad jätavad tegeliku inimese mängust välja ja konstrueerivad seega fanastiliste eelduste ruumi, kus kõik käituvad valesti ja väsivad ära.
Nii ma asusingi 25 aastat tagasi ohtlikule, mässavale ja enesekesksele teele.
Tõestada endale, et saab teisiti.
On võimalik luua ja juhtida ruumi, kus saab olla, osaleda, areneda, panustada, tunda end turvaliselt, olla haaratud ja põnevil.
On võimalik seda tehes ise oma tontidega tegeleda ja aidata seda teistel teha.
On võimalik avada maastikku uutele, võõrastele teemadele.
Ja seda kõike olles korraga üha enam Ise ning osa kollektiivi(de)st ja laiemast mängust.
Need katsetused on olnud väga suured ning laiad. Vahel nii laiad, et neid on keeruline esitleda. Tunduvad poosetamise või valetamisena.
- Üks projekt mahub CVsse, aga kuidas sinna 300 panna?
- 10 kooli projekti tundub suur ja keeruline, aga üksi jõuda mingi projektiga 90% Eesti koolidesse, tundub kui teeskleks ministeerium olemist.
- Järjekindlalt luua toimivaid mitmekultuurilisi gruppe, kus maailmad ju peaksid olema niinii erinevad.
- Väita , et 13aastase, politseijuhi ja 82aastase reumaatiku juhendamine lähtub samadest alustest, tundub liigse üldistusena.
- Väita, et ka 100 inimese grupi puhul võin ja saan ma neid tundma õppida, et saaksin neid heas mõttes mõjutada ning et see on võimalik.
Tunnistan, et mind ei kõneta ega eruta kitsalt ja eraldi pedagoogika, andragoogika, psühholoogikga, sotsioloogika, neuroloogika või muud inimest tükeldavad lähenemised. Neis kõigis on palju väärtuslikku, aga nad üksi jäävad kitsaks ja sageli ohtlikuks, sest ei võimalda seda metsikut päris olendit mahutada. Ikka ja jälle teeb ta midagi palju, vähe või valesti.
Nii ma siis olengi loonud omaloogika või Epugoogika ja seda ma jagangi. Kõige enam suhestub ta semiootikaga, aga kindlasti mitte ainult.
Elu on näidanud, et mu googika on olnud paljudele kaulik ja leevendust pakkuv. Eriti tundlikele hoolivatele inimestele, kes tahavadki olla päriselt profid, inimesed ja toetajad, aga selleks on sageli eeskujusid ja mudeleid puudu.
Kõik mu mudelid püüdlevad luua struktuuri, tänu millele individuaalsus saab üldse loa väljenduda ja kasvada. See võib kergesti kängu jääda.
Individuaalsusest, isedusest ja mina-tunde tugevusest sõltub igasugune koostöö ja meeskonna võimalikkus.
Nõrga iseduse veelgi maha tõmbamine ja karja ajamine toodab ainult agressiivset, ärevat või depressiivselt passiivset nõrkust juurde. Ja siis ongi vaja hakata tegelema motiveerimis-, meelitamis- ja sunnitegevustega, sest loomulikku energiat ei ole.
Aga saab ka teisiti.
Jagan varianti, kuidas.
Ja samas jätkan otsinguid ja katsetusi.