Küsimus ei ole stressis, vaid hirmu ja jõuetuse tundes, millesse sa lähed!

"Ma iga oma rakuga armastan ja tänan Sind selle veebinari eest!" ütles Anne.

Kui sa ei jõudnud stressi ja draama tegemise veebinarile, siis salvestuseni pääsed SIIT.

Mis on minu jaoks selle veebinari tähtsaim mõte?

Hoia ja kohtle oma elujõudu heatahtlikult ning targalt! Ka teiste oma.

Kõik ei pea sinuga solidaarsusest stressis olema :)

Elu ongi stressirohke, keeruline, veelgi keerulisem kui sa tõenäoliselt märkad.

See on alati nii olnud ja on ka edaspidi.

Ehk siis see iseenesest ei saa olla probleem, sest sa oled seda praktiseerinud ja kandnud juba päris kaua.

Probleem on alati selles, et sa tunned end stressis.

Asjad tunduvad rasked, ohtlikud, võimatud, ohtlikud, ebakindlad, tundmatud, survestavad...

Mõnda aega paneb see kõik pingutama.

Ja nutika pingutuse puhul hakkab see ka lahenema.

Võõras muutub omaks.

Omandad nutikamaid strateegiaid ja suhtumisi.

Oskad paremini või avastad, et oskad piisavalt.

Ehk toimub mingi õppimine ja rahunemine.

Probleem on selles, kui see pingutus muutub katkematuks ja muutumatuks pidevaks pingeks, mille käigus ei õpitagi midagi.

Lihtsalt on stress ja pinge.

Juba ette.

Igaks juhuks.

Harjumusest.

Olemise viis.

Sinu toimimise sagedus, kuhu imed ka teisi.

Aga ühel hetkel saab ikkagi jaks otsa.

Tekib tüdimus, kurnatus, jõuetus ja lootusetus.

Tekib tunne ja hoiak, et "Minust ei sõltu midagi", "Kõik on raske", "See ei lõpe kunagi", "Üks on loll ja teine on laisk ja mina pean üksi rabama", "Oh küll ma hakkama saan", "Kõik tuleb ära kannatada"...

Ja vat see on probleem. Usk, et sina oled nupuke, kellega mängitakse ja sinust ei sõltu midagi.

Üks variant on oodata ära totaalne katkemine ehk siis delegeerida enda päästmine kellelegi (arstile, ülemusele kes vallandab, lähedastele kes saadavad puhkusele vms).

Oodata, et keegi annaks pausi.

Et keegi teine otsustaks midagi teha.

Paus ongi vajalik.

Aga see võibki jääda pausiks, mis ei pruugi sind teha osavamaks, kui sa ei taipa mis juhtus.

Nii võib pausile järgneda lihtsalt täpselt sama stsenaarium.

Tegelikult saab sekkuda varem. Juba ette. Kui tead, et sa kipud...

Oma stressi saab tundma õppida.

Mis ajab sind stessi ja nõrgaks?

Millele sa nii reageerid?

Kuidas reageerid?

Ja mis variante oleks veel.

Samuti tuleb tundma õppima oma taastumist, rõõmu, laadimist.

See ei juhtu ise, seda tuleb teha.

Meelega.

Eriti keerulistel aegadel.

Eriti aegadel, mil sa tead, et sa kipud närvi minema, stressi minema, ärevile minema.

Siis on vaja end toestada, et saaksid püsida mugavalt pingutus- ehk toimimisvõimes. Isegi kui on jube raske.

Raskust ei pea läbima ülepinges.

Jah, see pole lihtne.

Aga sellest sõltub su elu.

Ja see tegelikult ei ole ka nii raske.

Ma tahan teha selle tehtavaks ja sutsu lihtsamaks.

​Kutsun sind Ärevusest Elevusse laagrisse

See on eriline ja väga tõhus zoomi-laager, kus aitan sul avastada oma ärevust, elevust jamotivatsiooni ehk su energia töötamise viisi ja mustreid. Seda tundes, saad seda paremini lugeda, hoida ja juhtida.

​Ma ei ole idealist, kes unistab püsivast rahust ja lihtsusest.

Ma olen eluraskuse praktik, kes teab, et raskust ja kannatust saab läbida ennast hoidvalt, elu loovalt ning isegi toredalt!

Liigne stress tähendab, et ühendus endaga on liiga katkenud.

Ma olen taasühendaja.