Ärevus või hoopis ärevuskäitumine?
Üle mõtlemine, muretsemine, ärevus ja hirm – kas need on probleemid?
Oma olemuselt mitte.
Need on loomulikud viisid, kuidas meie psüühika meid kaitseb ja proovib olukorda kontrollida. Nende algne ülesanne on aidata sul elus püsida.
Probleem tekib siis, kui need tunded on sinu peamine või ainus reageerimisviis.
See pole alati probleem inimesele endale – tema ise on ju hoitud.
Ta ei märka, et keegi teine teeb tema eest.
Meie kaitsemehhanismid võivad muutuda probleemiks teistele ja lõpuks ka endale.
Elus osalemise toetamise asemel hakkavad kaitsemehhanismid meid elust eemaldama.
Paljud arvavad, et nad ei saa oma ärevusega midagi teha.
Et nad lihtsalt on sellised.
Et neil on “häire” või “eripära”.
Aga inimene ei piirdu kunagi ühe olemisega.
Meie aju ja keha on plastilised.
Pole sugugi kindel, mis on enne — kas tunne või tegu.
Tunded mõjutavad tegusid ja teod kutsuvad esile tundeid.
Kui vaadata ärevust kui kaitset — psüühika hoiatamise, ettevalmistamise ja olukorra hindamise mehhanismi — siis tekib uus mõõde.
Ärevus ei ole enam lõppjaam, kuhu kinni jääda.
Ta on märguanne.
Ta on tundlikkus.
Ta on järgmise otsuse tegemise käivitus.
Kui hakata ärevust tajuma sisemise partnerina, mitte vaenlasena, saab mäng muutuda.
Eesmärk ei ole ärevusest lahti saada.
Eesmärk on rakendada selle energiat targemalt.
Ülemõtlemine, muretsemine, ärevus ja hirm on kõik seotud liigse tulevikus elamisega — katse kontrollida midagi kontrollimatut.
Meie aju ei erista fantaasiat tegelikkusest.
Ta tegeleb sellega, mis ülesande sa talle annad.
Kui käsid tal keskenduda võimalikule negatiivsele tagasisidele, siis ta loobki sulle kohe mitu musta stsenaariumi.
Ärevatel ja muretsejatel võib olla kalduvus “kolevikku” luua.
Nad ei keskendus olevikule ja sellele, mis on nende kontrolli all.
Neid vallutab ennustamatu tulevik, mis on tavaliselt halb.
Küsimus ei ole neis tunnetes endas.
Su tulemus sõltub sellest, mida sa teed, kui tunne tõuseb ehk milline on su mure- ja ärevuskäitumine?
Kas muretsemise peale hakkad keelama ja hirmutama — või valmistud paremini ja julgustad?
Kas ärevuses põgened — või hoopis surfad oma ärevuslainet ja aeglustud, hingad ning jätkad teadlikult?
Tunded tulevad ja lähevad. Käitumine on õpitud ja harjutatud ning seega alati täiendatav.
Tunnetele keskendumise asemel saab end aidata kahe nihke abil.
1. Tähenduse nihutamine
Tunded on reaktsioonid millelegi, millele sa oled omistanud ärevust tekitava tähenduse. See on muster. Ja mustreid saab muuta. Mitte kunagi ei ole ainult üks tähendus. Näiteks igas ärrivatas inimeses on rohkem omadusi kui see, mis sind närvi ajab.
2. Käitumisvalikute avardamine
Probleemi ei põhjusta ärevus ise, vaid ärevuskäitumine — mida sa teed siis, kui tunne tõuseb. Ärevusse kinni jäävatel inimestel on sageli väga vähe käitumisvalikuid. Siin tuleb appi “kuivtrenn”: mõttemenüü loomine. Kui sul pole valikuid peas, ei ole sul raskel hetkel millegi vahel ka valida ja nii teed ikka sama, mida alati. Isegi kui lootsid teisiti.
6 ABIVAHENDIT ENDA TOETAMISEKS
· Aeglustu — ärevus tõstab sisemist kiirust. Aeglus taastab mõtlemisruumi
· Kasuta keha — kehahoid, hääl ja hingamine võivad ärevust suurendada või vähendada
· Ole sõnadega hoolas — sõnad annavad tähenduse ja tähendus käivitab tunde
· Juhi fookust — fookus juhib energiat ja uskumusi, mis loovad tähendused ja seega jälle tundeid
· Tükelda probleeme — “mis päriselt toimub?”, “mida on vaja teha?”, “mis on järgmine väike samm?”
· Tõsta eneseväärtust — nii saad ennast ja elu rohkem usaldada ning su olemine ei tugine ainult kaitsele.
Ülemõtlemine, muretsemine, hirm ja ärevus on normaalsed tunded.
Neisse kinni jäädes kaotame kontakti oma inimvõimega ja muutume abituks — ja see võimendab ärevust veelgi.
Enda abistamiseks on vaja loobuda ärevusidentiteedist.
SINA ei ole ärevus. Sa TEED ärevust. Ja sa saad teha ka midagi muud. Palju muud.
Uued tähendused, uued reageerimisviisid ja uued eduelamused võivad avada täiesti uue kogemuse.
Näiteks võib selguda, et sa oled tegelikult väga hea selles, mida siiani kartsid.
Sa lihtsalt tõlgendasid oma elevusenergia ärevuseks.
Või hoopis kardad edu palju rohkem kui läbi kukkumist.
Ise või kellegi toel?
Kindlasti ise - sest see on sinu sisemine töö.
Aga vahel on alguses vaja ka kõrvalpilku, sest ärevus võib olla ületöötanud ja osata ainult ühte trikki.
Ta on olnud sinu truu kaitsja nii kaua, et ta ei pruugi märgata, et ohtu polegi.
Et sa saad juba ise hakkama. Et sa oled suurem ja tugevam kui tema vana muster.
Kui muster muutub, võib ärevus hakata käituma hoopis teise energiaga:
ärevus muutub elevuseks ja mobiliseerijaks
mure muutub julgustavaks hoolimiseks
ülemõtlemine muutub huvitavaks mõtlemiseks
hirm muutub tõeliseks kontaktiks eluga
See ongi ärevusmustrite töö tegelik eesmärk: mitte eemaldada tundeid, vaid avada nende tegelik potentsiaal.
Et sa ei elaks kaitse all, vaid osaleksid elus — rikkalikult, targalt ja kohal.
Comments