Puhkamine on oskus, otsus, valik ja strateegia

Alati kui ma puhkamisest või enesehoolitsusest räägin, siis tegelikult on mul kuklas mingid tänitavad hääled.

Mõni ütleb, et see on moodne poosetamise teema.

Mõni, et see on laiskade teema.

Mõni ütleb, et nojah sul hea rääkida.

Neid hirmutavaid hääli on palju, mis tahaksid selle teema maha võtta.

Kõiki neid samu põhjendusi kuulen ka päris inimestelt.

Ja just seetõttu see teema nii tähtis ongi.

Puhkamist tuleb õppida.

Vahel väevõimuga, arrogantselt ja radikaalselt.

See muutub meie üha keerukamas ja ärevamas maailmas oskuseks nr 1,

sest ümbritsev maailm seda ise ei soodusta.

See muutub üha enam igaühe oma asjaks.

Ja nii ma arvangi, et puhkamine, taastumine ja enda laadimine on eelkõige elu võimaldavad strateegiad.

Aga nad on ka eluoskused, otsused, valikud, harjumus.

Oskus on alati õppimise ja harjutamise asi.

Aga valimine, otsustamine ja heade harjumuste eest hoolitsemine eeldab agentsust.

See eeldab tunnet, et sinul on õigus ja jõud ja võime oma elus teha otsuseid.

Selliseks tundeks on vaja tunda end oma isikliku maailma nabana.

See ei tähenda, et sa oled võrreldes teistega tähtsam naba.

Ei. See tähendab, et sa oled oma elus kõige tähtsam naba, võrdluses ainult iseendaga. Täpselt nagu iga inimene on nende oma elus kõige tähtsam naba.

Iga inimese asi on hoida end elu võimelisena.

​Liiga paljud inimesed väsivad ära, sest nad on otsustusjõu ära andnud.

Puhkamine on miski, mida tehakse siis, kui päriselt enam ei jaksa ja tegelikult saab siis ka veel ikkagi natuke aega üle lasta.

Teine variant on, et puhata saab siis, kui tingimused on täiuslikud.

On piisavalt raha,

piisavalt tühja aega,

KÕIK on tehtud,

teistel on ka puhkus,

on piisavalt ÕIGED ilmad.

Lisa siia oma puhkustingimused.

Kui päriselt enam ei jaksa, siis on juba jama majas.

Seda saab vältida ja peab vältima, sest sellest taastumine võtab meeletult aega ja lisaks lähed sa liiga katki.

Täiuslike tingimuste ootamine võtab väga palju aega ja nii võib puhkamisvõime täiesti rooste minna.

Sageli näen, et ka täiuslike tingimuste saabudes ei saa puhata, sest tegelikult juhib elu muretsemine, kriitika, "jah, aga...", süütunne, häbitunne.

Kõik need on puhkamisvõime vaenlased, sest nendega sa pole kunagi kohal.

Nende puhul oled sa pealt vaataja, hindaja, võrdleja, jälgija.

Sa pole tegija.

Sa pole enda sees.

Sa ei mõnule enda kehas, vaid rändad eiteakus.

Õpi olema enda sees.

Võibolla isegi tähtsam - õpi enda sisse tagasi tulema ja seal olema.

Sest tegelikult on vaja endast ära käia.

Õpi märkama oma tegemisi.

Märkama vaatama enda seest.

Nii on palju lihtsam lubada endal minna olemisse, aelemisse, mõnulemisse ja selles tundes püsida, ilma talle hinnet panemata.

Hakka kohe täna harjutama.

Puhkamine on hetkeline oskus.

See on seisundi muutmise oskamine.

​​Kui see teema sind puudutab ja kõnetab, siis tule kuula tasuta veebinari "Kuidas puhata, kui tundub, et ei saa?".