KUIDAS MA OMA ELU TAGASI VÕTSIN?

Updated: Dec 2, 2020



Mina: Tsau. Kas sa oled kolmapäeval kodus?

Sõber: Enam ei ole. Täna-homme olen.

Mina: Kuhu sa siis lähed?

Sõber: Teen enne järgmist tööd ühe roadtripi Ungarisse. Tahad kaasa tulla?

Mina: ...

See vestlus toimus esmaspäeva ja eile kell 12 oli start. Ja nüüd oleme kusagil Poolas teel Aadria mere äärde.

Sellele reisile jah ütlemine oli üle väga pika aja tõeline JAH-ütlemine iseendale, oma väärtustele, oma vajadustele, oma vaimsele tervisele, oma elule.

MINA sain eluõiguse, ilma ühegi kompromissita.

Ma ei saa, mul on see...

Loomulikult oli mu kaks nädalat täis igasuguseid kohustusi. Ma ei mäleta, millal mu aju, süda ja keha üheskoos nii leidlikuks muutusid. Mida saab ära jätta, mida edasi lükata ja millele asendus leida. Ma ei põgene, vaid võtsin vastutuse, et korraldada asjad teiste jaoks võimalikult valutult ringi.

Where there is a will, there is a way


Aeg endale ja mis juhtub ilma selle ajata.

Mu elu on täis väga toredaid inimesi ja põnevaid asju, kuid juba pikka aega on olnud palju ka tühja igavuse tunnet. See nädal tundsin üle pika aja seda vaimustumist, mis minus elab ja mis loob palju head.

Minus ärkas nagu mingi osa üles, mis on kaua vaeslapse rollis pidanud kusagil nurgas konutama. Vahel on ta vist lausa ära tuimestatud, et ta liiga palju ei arvaks.

Üks mu hea sõber Robert ütleb: „Kui tunned, et elu seisab, siis tuleb teha midagi uut, riskantset ja tähendusrikast.“ Lihtne öelda, aga mis see on?

Minu kaks kõige tähtsamat põhiväärtust on vabadus ja usaldus.

See vabandus ei tähenda, et ma ei tööta. See tähendab, et ma töötan ja elan ka. Ja nii on suur osa minu tööelust olnud. Ma olen tööl käinud 8. eluaastast, sest oli tore. Nii, et minu eesmärk ei ole mitte töötada, vaid teha oma tööd ehk pakkuda inimestele paremat tunnet endast ja aitada neil end ka teistega hästi tunda, aga selle kõrval olla ka vaba, liikuv, spontaanne. Ja nii oligi umbes 2012. aastani, mil muutus palju.

Mu töö oli tugevate tsüklitega. Aktiivne aeg oli november-jaanuar ja mai-august ning nende vahel oli laadimise, taastumise, nalja tegemise, loomise aega.

Aga siis muutus kõik, sest ma otsustasin, et see toredus ei ole normaalne ehk otsustasin oma aja ja elu ära anda teistele.

Kirjutasin sellest kunagi ka blogis