6 põhjust, miks iga inimese eneseareng on hea töökoha võimaldaja



Elu muutub üha kiirenevas tempos, töökoormus ja nõudmised kasvavad, surve on paljudel töökohtadel meeletu, inimesi jääb vähemaks, juhtidel on üha suurem surve. Selle kõige all on lihtne murduda. Iga inimese peab oskama ennast ise hoida, et ta saaks ennast teostada ja ei läheks katki.

Organisatsioonide hea tervis on ühiskonna jaoks väga oluline. Ma ütleks lausa, et see on riikliku julgeoleku küsimus.

Jah, organisatsioonid loovad meie rikkust ja osutavad teenuseid. See on üks aspekt.

Veelgi tähtsam, et organisatsioonid on inimeste toimetamiskeskkond. Nad veedavad seal lõviosa oma ärkveloleku ajast, see on nende sotsiaalne keskkond, see mõjutab nii nende majanduslikku kui emotsionaalset heaolu ja suur osa inimeste täiendõppest ehk ärksa ja värskena hoidmisest toimub tänu töökohtadele. Nii, et hea töökeskkond väga oluline.

Toon välja enesearengu 6 kasutegurit igale organisatsioonile.

HEA TUNNE TÖÖL

Palju räägitakse töörahulolust. Ma ei tea, mis see on, sest sellele saab läheneda väga tehniliselt. Sõltub uuringu tellimuse huvist. Näiteks olen rahul kolleegidega, palgaga, juhiga, töölauaga, arvutiga, kohvimasinaga, vaiba värviga vms. Need kõik on küll väga tähtsad või vähemalt tunduvad tähtsad, sest nendega saab ju midagi teha. Neid saab osta. Meil on väga palju organisatsioone, kus tegeletakse toolikatte värvivalikuga lootes, et läheb paremaks. Tehniliste asjadega on alati palju lihtsam tegeleda. Saab mõõta, planeerida ja tabelisse panna.

Minu kogemuse järgi on põnevam ja vajalikum näitaja – Hea tunne tööl. Meil võib olla meeletult raske päev, palju jamasid, aga lõpuks on hea tunne. Me kõik olema valmis tegutsema ebamugavamates tingimustes, kui meil on hea, turvaline, äge ja arendav olla.

Heas või halvas tundes peitub meie inimlikkus. See on nähtamatum, mõõdetamatum, aga väga selgelt tunnetatav.

On väga palju kontoreid, kus kõik on täiuslikult hallatud. Kõik on ilus. Kõik on viimase peal. Ainult keegi ei taha seal töötada, sest head tunnet ei ole. See on see nähtamatu liim, mis võimaldab muutuseid üle elada, raskuseid ja väljakutseid lahendada, mis võimaldab kõike.

Sageli arvatakse, et see liim tekib iseenesest. Ei teki. Seda peab tekitama ja selle eest peab hoolt kandma. Iga päev.

Juhil on väga oluline roll selles. Tema annab sageduse ja helistiku ehk loob üldkeskkonna ja kultuuri. Näiteks kas öeldakse tere, kas üksteisest huvitutakse, kas ruumi eest hoolitsetakse või teeb seda ainult koristaja vms. Kuigi juht annab helistiku, siis et liim liimiks peavad selle eest hoolt kandma kõik töötajad. Nagu laulukooris - laulma peavad ikka kõik lauljad, heast koorijuhist üksi ei piisa.

Töökoha emotsionaalne hügieen sõltub igast inimesest. Aga selleks peab julgema osaleda, panustada, hoolida ja märgata. Me kõik mõjutame üksteist. Meie hea tunne tööl sõltub väga suures osas üksteisest.

MUUTUSED - muutuste juhtimise võimaldamine ja muutustega hakkama saamine

Muutused toimuvad alati. Muutused on alati stressirohked (ka head muutused), sest nendega peab kohanema ja see on energiamahukas psüühiline protsess. Me vajame muutuseid, sest muidu jääb elu seisma ja kivistub.

Me elame väga palju kiirenenud muutuste ajastul. Organisatsioonid, turg, inimesed, tooted-teenused, trendid muutuvad väga kiiresti. Koguaeg tuleb uut peale. Ja selle kõigega peab kuidagi hakkama saama.

See mõjutab tugevalt nii töötajaid kui juhte. Mõlemad on surve all.

Ühelt poolt peavad inimesed muutused ära kandma ja nendega hakkama saama. Selleks on vaja jällegi eneseusku, protsessi usaldamist, teadmatuse usaldamist ja väga palju psüühilist paindlikkust.

Teiselt poolt peab keegi seda kõike juhtima ja omakorda ära taluma kõikide nende stressis inimeste reaktsioonid. Kui tema on empaatiline, mõistab inimeste stressikäitumist, usaldab ennast, oskab protsessi seletada ja annab seeläbi kõigile stressi kandmisvõimet, siis on see kõik palju lihtsam. Raske on see protsess nagunii ja alati. Ebamugav on alati.

Sageli tekivad muutuste ajal aga vastasleerid, kus mõlemad pooled valimatult pritsivad mürki, survestavad, süüdistavad, alandavad, jäigastuvad, võimutsevad, sest hirm teadmatuse ees on nii suur. Nii tantsida ei saa.

Ja nii lahkuvad lõpuks head töötajad töölt. Nemad usuvad, et saavad mujal ka hakkama ja ei ole endale juuri alla kasvatanud. Halvad, nõrgad või keskpärased ja ebakindlad ei lähe kuhugi. Nemad on ju sellest töökohast sõltuvuses. Nad peavad kinni hoidma viimase hetkeni. Peaasi, et ei muutuks. Nemad oma kapriise ei muuda. Nemad juba kord on sellised. Ja nii nad ootavad järgmist naiivset lambukest, kes tuleb heatahtlikult midagi tegema, kuniks ta puruks näritakse ja ta lõpuks lahkub või liitub närilistega.

JUHTIMISE VÕIMALDAMINE JA TÕHUSTAMINE

Juhtimine on teadlik mõjutamine. See on oluliselt lihtsam kui juhitav seda võimaldab.