Kes ta sulle on? Minu jaoks on suhete defineerimine olnud alati keeruline, tüütu ja ahistav asi. Vahel tundub, et paljud suhteprobleemid pärinevadki pigem definitsioonidega kaasnevatest ootustest, eeldustest ja nendes pettumistest. Nii paljud suhted on korraga dünaamiliselt palju. Ja nii paljusid suhteid ei saa selgelt mitte kuhugi paigutada. On inimesi, kes justkui ei kuulu kuhugi kategooriasse ja ometi võivad olla kõige võimsamad olendid meie elus. Pere ei ole, kolleeg ei ole, klassikaaslane ei ole, naaber ei ole, sõber-olemises ei ole veel kindel, lihtsalt tuttav ka nagu enam ei ole jne. Ja kui lisada sinna veel meeste-naiste kiht, siis plahvatab kõik ja suhtlemine võibki muutuda keelatuks ja võimatuks.
Üks selline kõiki kategooriaid ületav suhe mu elus on Valter.
Kullakallis Härra Valter Parve. Ta tähistab täna 80. juubelit.
Palju palju õnne sünnipäevaks! Elagu! Elagu! Elagu!
On aeg temast ja meist kirjutada.
Ta oli mu õppejõud ja nüüd on väga tähtis sõber, toetaja, uskuja, mentor ning perekond. Ja eelkõige üks erakordne elav hing, kellega kohtumine on olnud kui tõeline kingitus. Iga kohtumine temaga on minu jaoks sündmus. Eriline salapärane võluv ja eriline hetk, milles olla, mida nautida, tunnistada ja endasse võtta. Eelkõige on see alati võrdsete inimeste kohtumine, kus toimub üksteise tunnistamine. Need on need kohtumised, mille järel tunned, et sa oled olemas, kõik on hästi ja kõik on võimalik. Saagu, mis saab.
Me kohtusime esimest korda ilmselt juulis 1998 TÜ Pärnu Kolledzi sotsiaaltöö korralduse sisseastumisvestlusel. Mul oli au vestelda lausa kahe väga väärika inspireeriva härraga – Henn Mikkini ja Valter Parvega. Ma mäletan, et see oli väga äge ja muljetavaldav vestlus. Rääkisin end sisse. Selle vestluse hetkel ei olnud veel plaani, et Valterist saab meile nii oluline õppejõud. Tema oli Pärnu linna sotsiaalosakonna juhataja ja uut eriala juhtis teine inimene. Kuid vaid veidi enne kooliaasta algust juhtus traagiline õnnetus ja Valter kutsuti teda asendama, sest õppeaasta pidi ju algama. Ja nii astus Valter mu elulavale teist korda. Õpingutest ma palju ei mäleta. Ma ei tea, mida ta õpetas ja kuidas. Küll, aga mäletan, et temaga oli hea, turvaline, hoitud ja lõbus. Selles oli elu ja selles oli kirge. Elu kirge ja valdkonna kirge. See kõik on koolis küllaltki haruldane. Temaga käis kaasas veel üks haruldane omadus – ta on inimestest huvitatud. Ta oli meist ja meie mõtlemisest huvitatud. Ta oli huvitatud sotsitaaltöö maailma sattunud inimeste lugudest. Oma kolleegidest. Ta ei tegelenud teenuste ja tehnikatega. Kui sellele nii mõtlen, siis äkki just see meid ühendabki. See elu ja inimeste huvi, kirg, janu või kutsu seda kuidas iganes. Ülikooli ajal oli ta igal juhul selgelt tore õppejõud.
Peale lõpetamist hakkasime väikse pundiga tal Hiiumaal külas käima. See oli kui kolmas tulemine. Siis algas minu kohtumine tema kui inimesega. Ma ei olnudki vist enne kohanud Eestis vanema mehega, kes nautis, lõi naudinguid, ilu, harmooniat nii endale kui teistele, kes viitsis, kes ei õiendanud, kes naeris nii elavalt, kes muudkui õppis ja avastas, kes suhtles palju ja kõigiga, kes armastas ja kes nagu läks koguaeg millegi poole, mitte ei pakkinud elu kokku ja tüdinenud. Äkki see oli üks oluline kinnitus, et nii ikkagi võib. Ka Eestis. Olin seda näinud seni mujal. Elada võib koguaeg. Eesmärk ei ole paika saamine ja paigale jäämine. Paigad võivad ja peavad olema ning paiksus on tähtis, aga elada võib ja peab sellegi poolest.
Ja nii see kolmas lugu on kestnud ja kasvanud. Läbi meie mõlema sündmusrohkete elude. Me oleme tantsinud, kohvitanud, vestelnud.
Meie mõlema huvialad kasvavad ja arenevad ning neid on erakordselt tore vastastikku jagada ning tunnistada. 15 aastat tagasi hakkas ta rajama uut aeda. Loomulikult jaapani aeda kõigi selle detailidega. Loomulikult on seal ka tema enda tehtud torii (shinto värav). Jaapani reisil sai selleks inspiratsiooni, võttis mõõtmed, tuli koju ja ehitas. Tema aed on mu lemmikaed kogu Eestis. See väike aed on kui salajane imemaa ja oaas, kus on lihtsalt ilus ja hea olla. Ja kui sinna lisada ka kohvi või veini rüüpamine õunapuu all, siis oledki paradiisis.
Mingil hetkel avastas ta vinüülid ja nüüd on neid tuhandeid. 10 aastat tagasi oli ta mu sünnipäeval DJ ja ta tegutseb siiani. Tänu temale avastasin ühe loo versioonide salapärase maailma. Mäletan üht võluvat koosolemist tema elutoas, kus kuulasime Lily marleene. Neid oli tal vist oma kakskümmend kõikvõimalikes versioonides. Ma ei olnud varem sellisel moel ühte teost kuulanud. Valtriga saab neid hetki teha, sest kõigel on väärtust ja asju võib viitsida.
Ja samamoodi on tema tunnistanud minu elu. Alati toetades, huvitudes ja vaimustudes, mitte tiibu kärpivalt kommenteerides. Tema poolt tunnistatud ja märgatud olemine on tõeliselt tuge ning luba andev. Aitäh sulle kallis Valter!
Alles eelmisel aastal lõppes tema õppejõu-ajastu Pärnu kolledžis ja see ei ole talle lihtne. Kuid teda kutsutakse koolidesse matemaatika asendusõpetajaks, mis pakub veidi leevendust. Ta aitab õpilastel õppida ja end hästi tunda. Ta märkab neid ja nad märkavad seda, et neid märgatakse ning tulevad talle seda ütlema.
Ta julgustab inimesi üksteisele ütlema „Ma olen õnnelik, et sa oled olemas“.
Ja talle julgetakse rääkida, et keegi ei olegi nii öelnud. See läheb talle korda.
Ta on aktiivne mälumängija, kaaslane ja laulja. Igal aastal käib ta Kariibidel või mujal põnevas kohas laulukruiisil. Elu käib täie hooga. Vahel tundub, et rohkem kui enamusel temast palju noorematel.
Aitäh kallis Valter sõpruse eest! Mul on väga hea meel, et sa oled olemas ja et sa oled minu elus olemas!
Mis ma sinus armastan?
Su eluarmastust
Su kirge.
Su huvisid.
Su õppimisjanu.
Su kohtumisjanu.
Su kogemisjanu.
Su hoolimist ja hoidmist.
Su olemist.
Su tegutsemist.
Su aeda.
Su muusikat.
Su naerupahvakuid.
Su elavat emotsionaalsust.
Su praktilisust.
Su julgust.
Su härrasmehelikkust ja viisakust.
Su isepäist ja isemeelset kirega elamist.
Sulle helistades on vastas alati elava häälega kohalolev inimene. Isegi kui ma tean, et sa tegeled igasuguste lihtsamate ja keerulisemate eluteemadega.
Palju palju õnne sulle!
Naudi igat hetke!
Comments