Uued, radikaalsed ja inimlikud mõtted juhtimisest. Nordic Business Forum Sweden kokkuvõte



Ühel jaanuari tormisel ööl ärkasin kell 2.30, et jõuda Tartust hommikul 10neks Stockholmi, et seal terve päeva istuda ja kuulata teiste mõtteid, et siis jälle tagasi jõuda, sest järgmisel hommikul kell 10.30 pidin ise Tartus "Teaching for Learning" konverentsil lavale minema.

Miks ma seda tegin, kuidas ma viitsisin kas ma ei muretsenud ja kas see oli väärt ligi 1000€ investeeringut? Kas ma olen tuupur, oivik, mul pole targemat teha, mul pole raha mujale panna?

Jah, see oli seda kõike väärt ja ma viitsiksin igapäev ikka ja jälle uuesti.

Ja kui sa juhtud olema selliste küsimuste esitaja, siis ma ei saa sinuga rääkida, sest need ei ole huvituvad küsimused, vaid hinnangulised ja elusuretavad küsimused. Need küsimused takistavad kõike toredat ja ma tahan, et oleks tore.

Ma vajan inspiratsiooni, mõtteid, küsimusi, ideid, uudishimu, leidlikkust ja näha inimesi, kes julgevad olla, teha, mõelda, kahelda, uuendada, küsida.

Ja vahel jään ma meie armsal kodumaal inspiratsiooninälga.

Mitte, et siis poleks inspireerivaid, mõtlevaid, ideederohkeid inimesi. Meil on veel lihtsalt komme ja harjumus oma loovenergiat ja aega kasutada kommenteerimisele, vingumisele, tehnikale, meetoditele, taktikatele, ilmale, vaesuse kaitsmisele, mitte-julgemisele, vaikimisele jne. Ja nii ei olegi mõteteni võimalik jõuda, sest aeg saab otsa. Ja üldse mõtlejad on ju filosoofid, targutajad, nohikud ehk siis mitte ägedad. Ja nii meil siis valitsebki tühine pragmaatiline tehnokraatia, kus tegeletakse isegi mitte taktikaga, vaid kellegi teise valitud taktika kallal kobisemisega.

Ja selle asemel, et kuhtuda, manduda ja nälga surra julgengi minna kaugemale. Otsustan loobuda mõnest teisest ostust, asjast, kogemusest. Raha ei ole ju kunagi, aga asjadeks, mida sa päriselt-päriselt tahad leiad sa selle alati. Raha on energia ja võimaldaja. Ja nii ta võimaldaski mul saada hingetoitu ja inspiratsiooniorgasmi.

Seekordse Nordic Business Forumi teema oli Lead Lean ehk timmiv juhtimine.

Ma arvan, et see on mõtteviis ja lähenemine, mida me vajame rohkem kõikides organisatsioonides - kodus, koolis, töökohtadel juhina või juhitavana, kõkides sektorites.

Timmiv juhtimine on inimesi võimestav protsessist tulenev juhtimine, mis otsib, lahendab, testib, proovib, katsetab, küsib.

See on mõtteviis, mis loob elu, õnne, head enesetunnet, eneseteostust.

Juhtimine tähendab võimu tunnistamist, vastutamist, otsustamist, hoolimist, eksimist, eksida lubamist, inspireerimist, toetamist ...

Need on tegevused, mida vajavad kõik inimesed, sest kõik on mingil hetkel juhid. Kui sa ei juhi ka kedagi teist, siis sa juhid iseennast koguaeg.

Kuna ma arvan, et Eesti areng sõltubki iga inimese leppimisest enda kui juhiga, sest siis sa tunnistad, et sul on võim ja siis sa hakkad vastutama, hoolima, sest tunnetad ja tunnistad oma mõju. Ja nii saaks tekkida ka palju rohkem õnnetunnet ja rõõmu, sest nii saame tunda ennast inimestena inimeste hulgas. Ja see loobki tugeva ühiskonna.

Et see unistus teostuks, siis on minu kohustus jagada Stockholmist saadud mõtteid ja ideid. Äkki annab see inspiratsiooni, koostöömõtteid või muud.

Need on võrdselt olulised tippjuhile, keskastme juhile, õpetajale, medtöötajale, üliõpilasele, sekretärile. Me kõik mõjutame väga palju!

Mis ma siis foorumilt kaasa tõin?

Mõnes kohas lisasin ka oma küsimuse või mõttekoha.

 

LEAD LEAN ehk TIMMIV JUHTIMINE

Teema eesti keelde tõlkimine oli päris keeruline, sest otsest vastet ei ole ja tõlked sõltuvad, mis nurga alt LEANi vaadata. Leidsin sellised variandid - kesine, kulusäästlik, timmitud, sujuv, lihtne, õhuke, taine, napp, tõhus, kokkuhoidlik.

Parim ja kõige täpsem on minu jaoks Timmiv Juhtimine.

See jätab palju mänguruumi ja sisaldab või võib sisaldada kõiki teisi tõlkeid ja aspekte.

Foorumit modereeris väga tark, naljakas ja tabav koomik, improviseerija ja Boom Chicago asutaja ning kunstiline juht Pep Rosenfeld.

Ta tegi foorumile väga tugeva sissejuhatuse, et me elame Nohikute Kuldajastul - The Golden Age of Nerds.

Apple, Google, Microsoft vms – kõigi nende loojad on maailma tippnohikud.

Mitu minutit oma päevast veedad sa ilma nende loominguta?

Me elame maailmas, kus kõik saavad midagi ise teha, ise luua, ise algatada. Kunagi varem pole see olnud võimalik nii paljudele.

Küsimus on, kuidas me loome ja juhime organisatsioone, kuhu see loovus, leidlikkus ja fanatism ka päriselt mahuks ning kus ta kasvada saaks?

Mõttekoht:

Mis me Eestis oma geniaalsete nohikutega teeme? Osa neist, kelle Mina on murdmata pressivad läbi. Aga väga suur osa on nii madala enesehinnanguga, piinlikkusse ebapiisavusse mattuvad ilma emotsionaalsete ja sotsiaalsete oskusteta andekad, kellega ei oska vanemad ja õpetajad midagi peale hakata. NB! Mina-pilt luuakse täiskasvanute poolt. Emotsionaalsed ja sotsiaalsed oskused on omandatud oskused ning neid õpetavad, julgustavad ja näitavad eeskuju meie kõigi esimesel 10 aastal peamiselt täiskasvanud.

 

ANITA KROHN TRAASETH

Innovation Norway tegevjuht - www.innovasjonnorge.no

“The Times They Are A-Changing’”: What does it Mean for Operational Leadership?”


Innovation Norra on Norra riigi ettevõtluse ja tööstuse innovatsiooni ning arenduse instrument. Eesmärk on arendada Norra majandus pikas perspektiivis jätkusuutlikuks.

Uued probleemid on Uued võimalused

ÜRO võttis 2017. aastal vastu uued: Maailma Jätkusuutliku Arengu Eesmärgid: 17 eesmärki meie maailma muutmiseks.


Kõik need eesmärgid tulenevad suurtest probleemidest, mis kõik ootavad lahendusi ja iga lahendus on äriidee.

Norras hakkavad ettevõtted üha rohkem lähtuma oma ettevõtte arendamisel ÜRO eesmärkidest.

Näide:

Eesmärk 14: Veealune elu.


  • Ookeaniprügi on uus materjal, mis on võimalus uuteks lahendusteks.

  • Kas teadsid, et ka merepõhjas on seened? Kui praegu luuakse antibiootikume maal leitavatest seentest, siis Norras uuritakse kuidas luua merepõhja seentest uue põlvkonna antibiootikume.

Norra probleem on ettevõtete kasvatamine, mitte ideede võ uuringute puudumine.

Mõttekoht:

Kas ka Sina saaksid kasutada ÜRO Jätkusuutliku Arengu Eesmärke oma õpilaste, juhendatavate, kolleegide, organisatsiooni, iseenda arendus- ja uuendusmõtlemise arendamiseks, äriideede arendamiseks, oma tegude mõtestamiseks, oma mõju teadvustamiseks…?

Kas timmitud juhtimine on võimalik ka avalikus sektoris?

Muidugi! See pole mitte ainult võimalik, vaid väga väga oluline!

Kuidas hoida heaoluühiskonna taset muutuvas maailmas?

Avalik sektor vajab radikaalset innovatsiooni, mitte järk-järgulist, aeglast või kosmeetilist innovatsiooni.

Norra on hetkel veel edukas. Kriisi pole. Järelikult tundub, et radikaalset muutust pole vaja.

Aga meie suurim tugevus ehk nafta on loonud maailma kõige kallima pensionisüsteemi, mida on vaja ülal pidada.

Praegu sõltub Norra heaolu suuresti naftast. Eesmärk on oma eksporti ja majandust tugevalt mitmekesistada.

Rootsi on harjunud mitmekesise majandusega. Neil on riiklik ekspordistrateegia ja riiklik ettevõtluse plaan. Norra alles loob seda.

Radikaalset innovatsiooni on vaja kõikjal – koolis, ettevõtluses, riigisektoris, mõtlemises…

Bürokraadid ja ametnikud peavad olema radikaalsed innovaatorid.

Selleks vajame uusi tegevuspõhimõtteid.

Selleks on meil vaja rohkem kopeerida, matkida, imiteerida.

Ja selleks ongi vaja timmitud juhtimist. Me peame otsima, avastama, katsetama, täiendama.

Kas teadsid, et heade praktikate vahetamise ja teiste ideede imiteerimisega saab säästa vähemalt 12% kuludest?

Ka koolid peavad uute ideede testimisele uksed avama.


Meile meeldib mõelda, et asjad on muutunud, aga tegelikult näeb kool endiselt sama välja kui 100 aastat tagasi. Nemad valmistavad ette inimesi uueks tundmatuks maailmaks. See teadmatus vajab teistsugust arendavat mõttelaadi.

NÄIDE: JUBA RAKENDATUD LAHENDUS: RIIGIHANGETE SÜSTEEMI MUUTMINE

Norras on hetkel vaid 1,4% avalikest hangetest uuenduslikud ehk siis võimalik on ainult paremaks saada.

Hangete eesmärk on teostda vajalik asi parima hinnaga, kulusid kokku hoidvalt.

Traditsiooniline hanke järjekord:

Arenda lahendusi -> Konkurss - > Tehing ->

Fookus on kulude kärpimisel, säästmisel ja teostusel.

Uus avalike hangete süsteem:

Uuri ja avasta vajadusi -> Dialoog turuga -> Konkurss -> Lahenduste arendamine -> Tehing

Fookus on väärtuse loomisel ja radikaalse innovatsiooni eeldustel/alustel.

Uurimise ja avastamise faasis lood worskhopi, kuhu kutsud kokku võimalikud lahenduste pakkujad. Worskhopi sisu on tutvustada probleemi, kutsuda üles uuendustele, kuulda ideid, dialoog.

Näide: Innovation Norway testis seda mudelit ja teostas avaliku hanke 36h.

Lahendamist vajav probleem oli turvalisuse suurendamine matkaradadel.

Selle mudeli tulemusena saavutati kaasamine, ideed ja ka parim hind.

Avalikule sektorile jääb alatiseks väljakutseks ärisektori põhimõte „Lihtne kasutada, lihtne armastada", sest avaliku sektori pakutav "teenus" on keerulisem ja mitmekihilisem.

Timmitud juhtimise peamine põhimõte, mida saab avalikus sektoris väga lihtsalt ja alati rakendada on:

Mine kontorist välja!

Tee kiirkohtinguid partnerite, klientide, kodanikega. Kuula, uuri, räägi, vestle.

See on ainus viis arendada suhteid ja selle tulemusena ehitada usaldust.

Sa ei saa teha mitte midagi kui sul puudub usaldus!

 

„Innovatsioon on nagu romantika.

Kui sa teed seda üksi, siis sa ilmselt teed midagi valesti.“

- Pep Rosenfeld

 

ERIC RIES

Ettevõtja, autor ja lean startup liikumise üks algataja

www.startuplessonslearned.com

TIMMITUD STARTUP SUURFIRMADELE (LEAN STARTUP FOR CORPORATIONS)


Innovatsioon/uuendus ei ole miski, mis sõltub õnnest või juhtub juhuslikult.

Innovatsioon on teadlik süsteem.

Ericust sai ettevõtja, kuna talle tundus, et ettevõtlus on parim viis heade asjade levitamiseks.

Timmitud Startup põhineb teaduslikule meetodile.

Mõttekoht:

Kas sa tead, mis on teaduslik meetod? Kas arvad, et see on asi, mida teevad teadlased, targad, teised või ka sina? Kas sa lähtud sellest oma tegemistes? Kas sa edendad, levitad ja toetad seda mõtteviisi oma lastes, õpilastes, töötajates, klubis, organisatsioonis? Teaduslik meetod ei ole muud, kui õppida nägema maailma uudishimulikult. Märgata, et ma ei tea millegi kohta midagi või on mingi probleem. Ja siis hakkadki seda uurima, tundma õppima, lahendusi otsima, proovima, edasi uurima, uusi lahendusi otsima. Sama meetodiga leiutati auto, telefon ja külmkapp, aga sama meetodiga ehitad sa tegelikult oma karjääri, õpid vanemaks olemist, õpid ennast tundma, ületad hirme, õpid oma meeleolu juhtima, õpid pinget taluma ja stressi kandma, ilma katki minemata. Ehk siis teadusliku meetodi rakendamine võimaldab sul maailma, ennast ja ka teisi näha uudishimulikult, avatult, loovalt, põnevalt, otsivalt, üllatuvalt, elavalt, protsessina, võimalustena, väljakutsetena. Ja see annab sulle võimaluse juhtida, mitte olla ohver, kellega lihtsalt juhtub või kes ei saa mitte midagi teha.

STARTUPi VIIS ASJU TEHA (The Startup Way)

  • Pidev innovatsioon – Continuous Innovation

Ühest heast ideest ei piisa. See ongi meetod pidevalt ja korduvalt uute läbimurrete leidmiseks, mis tugineb kõikide organisatsiooni tasemete loovusele ja talendile.

Kusagilt on tulnud arvamus ja uskumus, et hea juht oskab täpselt vastata, teab ja oskab ennustada tulevikku – turgu, vajadusi, muutuseid. Tavaelus peetakse sellist ennustamis- ja teadmisvõimet heal juhul kahtlaseks, aga enamasti hullumeelsuseks. Miks me seda siis juhtidelt eeldame?

Idee arendamine tooteks - millal testid, kelle peal testid ja kui kiiresti saad tulemused, et paremaks arendada?


Traditsiooniline tootearendus on toote valmis tegemine, hinnangutele tuginemine, eeldamine. Eeldus on, et plaan on fantastiline, seda esitletakse ja loodetakse saada rahastus.

Sellises plaanis ei ole kohta teadmatule. Sa pead kõike teadma, kõike arvesse võtma, kõik riskid maandama.

Sa pead täpselt tõestama ROI (return on investment).