Avastused, ülestunnistus ja uue aasta hoog



See aasta hakkabki lõppema. Täna on aasta viimane päev. Tegelikult juba viimane õhtu. Uue aastani on jäänud loetud tunnid. Ma olen Portugalis ühes imelises suures peres. Peagi algab järjekordne suur söömine. Enne aga on vaja sellele aastale joon alla tõmmata. Ja nii ma siin kirjutangi. Siis saab uus aasta rahus ja uue hooga alata.

2017 on olnud üks uskumatu, tore, põnev ja vist uue aja alguse aasta.

Juba mitu aastat on mul aastatel teemad. 2017. aasta teema oli Armastuse ja Armastamise Aasta.

Eelmisel aastal tundsin, et ma ei vaimustu ja teen liiga palju asju kohusetundest. Ma olen väga kirglik, põhjalik, vaimustuja, ideederohke jne. Nii, et vaja oli kirg tagasi tuua. Ja nii saigi selle aasta eesmärkideks:

  • Ma pean tegema armastusega, mitte kuna peab tegema.

  • Ma leian aega asjadele, mida ma armastan.

  • Ma avastan, mida armastan.

  • Ma tuletan meelde, mida ma armasta.

  • Lihtsalt armastan - ennast, teisi, elu.

See on olnud üks väga hea teema. Armastamise ja armastuse avastamine paneb kõik liikuma, tekitab rahu, usaldust ja lihtsalt on väga tore, sest sa julged rohkem valida, rohkem olla.

Sel aastal olen väga palju teinud. Palju tegemine on mu jaoks alati olnud normaalne. See on natuke nagu edu mõõdupuu. Oleme ju - Tee tööd, siis tuleb ka armastus - kultuur. Palju tegemine on mulle alati olnud tõestus, et ma olen ok.

Üksikud näited, mis sel aastal juhtusid:

  • >100 esinemist ja koolitust.

  • Töös kohtusin >2200 imelise inimesega.

  • Sündis uus, ilus ja auhinnatud Epp Adleri bränd

  • Asutasin uue firma - Epp Adler Coaching

  • Ütlesin jah mõnele tähtsale esinemisele - Eesti Naiste Kongressil, Noorte Inspiratsioonipäeval, tutvustasin Life coachingut raadios jne.

  • Ületasin piire ja tegin midagi täiesti uut - tegelesin aasta esimesel poolel Improteatriga, mis nihutas piire ja oli väga paljudel viisidel kasulik

  • Liitusin Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni Tartu Klubiga

  • Sain haridusministri tänukirja Eesti keele ja kultuuri laagrite korraldamise eest.

  • Tuletasin meelde kui tähtis mulle reisimine on: käisin väga toredatel reisidel Šveitsis, Liechtensteinis, Soomes, Iirimaal, Ungaris, Horvaatias ja Portugalis. Kõik nad puudutasid, muutsid elu ja pakkusid soojust ning lähedust. Igalt reisilt tulin kuhugi suunas venitatuna.

  • Sel aastal avastasin uusi meetode, leidsin uusi materjale oma töös ehk siis mu tööriistakast ja töövõtted arenesid palju.

Eraelus toimus palju suhetes. Toimus vajalikke lahkuminekuid, rahu tegemisi, vanast lahti laskmist ja aktsepteerimist ning palju rohkem lähedust ja kvaliteeti. Tänu kolimisele olen veetnud oma lähedaste sõpradega koos palju rohkem aega, mis on lisanud mu ellu väga palju lähedust, jagamist, vahetust ja kvaliteetaega.

"Buliimiast normaalsesse toitumisse"

Hiljuti ühe hea kolleegiga oma tööst rääkides avastasime, et tema on oma töö tegemistes kui anorektik, kes ei luba endale midagi ja mina olen kui buliimik, kes õgib lõputult, et saada rahuldust, siis oksendab ja taastub sellest õudusest ning siis alustab uuesti.

Selle aasta lõpus tunnen esimest korda, et see palju tegemine enam ei toida. Ma tahan teha targemalt, mõjusamalt, loovamalt, nutikamalt ja jätkusuutlikumalt. Ehk siis soovin õppida uutmoodi olema ja töötama - õgimata, dieedita, lihtsalt nautides. Põnev väljavaade.

TAGASIVAADE 2017. AASTALE

Teadmine, et Ma olen elus kui motivaator

See aasta algas teadmisega, et ma Olen ELUS ja terve.

Aasta tagasi kolisin Tartusse (mul oli vaja end sügavamalt lahti juurida. Lihtsalt koduvahetus jäi väheseks), mis viis mind eemale ja ära paljudest kallitest inimestest.

2016. aasta lõppes tõelise pauguga – autoõnnetusega.

Ühel kaunil päikeseliselt talvepäeval sõitis mulle ette üks suur auto ja mul ei jäänud muud üle kui talle maanteel täiskiirusel otsa sõita. Kui kõik oli läbi võtsin põrandalt prillid ja astusin autost välja.

Aasta alguses veetsin väga palju aega endaga. Mul ei olnud autot, tundsin rõõmu lihtsalt elus olemisest ja nautisin oma uut lihtsamat ning õhemat elu.

Teadmine, et ma olen elus on olnud suurim motivaator ja tervendaja sel aastal. Ühtäkki piisas teadmisest "Ükskõik mis, ma olen elus ja ma armastan seda!". See õnnetus andis mulle uue elu. Uue võimaluse. Teadmise,