Ettevõtlusega alustamine: vabaduse nimel hirme ületades ehk kahe ettevõtja lood



Endale tööandjaks ja ettevõtjaks saamisest räägitakse väga palju. Paljudele on see unistus. Paljudele võimalus pääseda tööorjusest. Paljudele tundub see mõte põneva, aga väga hirmsana. Veelgi rohkem on juba alustanuid, kes takerduvad igasugustesse kahtlustesse ja hirmudesse või jäävad sellel teel lihtsalt liiga üksi.

Kuidas alustasime meie ja miks me seda endiselt teeme? Ja meil on üks idee, millele palume Sinu tagasisidet.

Heatahtlik ja loov naiivsus kui toreda ja eduka ettevõtl(ikk)use alus ehk Epu lugu


Ma olen ettevõtja. Juba ligi 13 aastat. See juhtus poolkogemata. Koolieas poleks ma saanud oma praegusest tööst unistada – ma lihtsalt polnud kunagi näinud ühtegi naisettevõtjat ja lisaks ei teadnud ma, et sellised ametid nagu coach ja koolitaja olemas on. Lisaks polnud ma teadlik oma tugevustest ja võimetest. Minu ettevõtlus on arenenud täielikult minu loomulike tugevuste ümber.

Nende avastamine, teadvustamine ja nendega leppimine on olnud pikk ja vaevaline protsess, mis jätkuvalt kestab. Selle kõige kõrval on olnud väga palju hirme, ebakindluseid ja piiravaid uskumusi. Näiteks võttis kodus töötamise süsteemi loomine aastaid; minu suhe rahasse ja enda väärtustamisse on olnud väga keeruline; toetuse ja mõistmise puudumine, kuna teed teistmoodi; kõikuv enesekindlus ja eneseusk; pidev küsimus - kas ma olen ikka piisav ja palju muud. Vaatamata kõigele on viimased 13 aastat juhtunud ja ma olen ettevõtja. Naiivsus on kindlasti selle üks põhikomponent.

Iseendale tööandjaks hakkamisele aitasid kaasa vabaduse ja sõltumatuse ihalus, palju oma ideid ja soov neid teostada omal moel. Lisaks paar motiveerivalt halba tööandjat, õige kaasteeline ja hea suhtlusoskus. Kõik algas õhinapõhiselt, täielikus õndsas teadmatuses ja oskamatuses. Ehk siis alguses oli oluline lihtsalt teha.

Nii ma asutasingi 2004. aastal ühingu HeadEst, et pakkuda noortele paar tiivustavat ja julgust andvat rahvusvahelist võimalust. See kõik juhtus ilma plaanita. Tänaseks on toimunud enam kui 500 projekti 35+ riigis, olen juhtinud ja loonud tuhandeid gruppe ja minu projektid on puudutanud enam kui 150 000 inimest. Ühel hetkel läks minu koolitus- ja konsultatsioonitöö nii suureks, et asutasin lisaks osaühingu.

Kõik need tegevused on aidanud mul kasvada ettevõtjaks. See on olnud pikk, aeglane ja vahel vaevaline, ent väga mitmekesine, rõõmustav ja uskumatu seiklus. Need kogemused on aidanud mul avastada oma kirgesid, tugevusi, nõrkuseid, hirme ja ebakindlusi. Kõik need tegevused on võimaldanud harjutada oma enesemeisterlikkust ehk siis mängida oma elumängu sõltumata hirmudest ja ebakindlustest. Olen avastanud oma suurima innustaja – inimeste tiivustamise. Mulle ei meeldi raiskamine – ei raha, asjade ega inimeste. Raha ja ressursside raiskamisest räägitakse palju, kuid inimeste raiskamisest vähem. Iga ebakindel, end väärtusetuna tundev ja end tagasi hoidev superandekas inimene on raisatud elu ja raisatud asendamatu väärtuslik ressurss. Olen avastanud, et nende inimeste särama panemiseks on vaja väga vähe. See avastus ja kogemus ongi minu tegemiste lähtekoht. Soovin, et inimesed saaksid muutuda ja kasvada terve elu, julgeksid proovida ja oleksid toetatud ning märgatud, mitte ei ootaks surma ja vaevleks ebakindlustes. Olen veendunud, et igal takistaval hirmul ja ebakindlusel on lisaks väga kõrgele vaimsele hinnale ka otsene majanduslik mõju.

Ettevõtlus tähendab minu jaoks vabadust, sõltumatust, eneseteostust, võimalust tagasi anda ja luua. Ma ei kujuta enam ette, et minu aeg oleks kellegi teise oma või et minu puhkus sõltuks kellegi teise otsusest või seadusesse kirjutatud päevade hulgast.

Ühes olen ma kindel, kogu minu elu lugu on selliseks kujunenud tänu sellele, et olen mitmel ogaral hetkel öelnud „Jah“, mitte „ei“. „Jah“ olen öelnud teadmatult millelegi, mis tundus põnev ja ma loodan, et ma seda julgust ei kaota. Vahel on küll vaja „ei“ öelda, kuid see ei peaks muutuma ainsaks vastuseks.

Ma tean väga hästi kui rasked võivad pealtnäha lihtsad asjad olla. Tean väga palju sisemistest kahtlustest, heitlustest ja ebakindlustest. Ja tean palju ka loovusest, leidlikkusest, tugevustest.

Ma olen väga tänulik, et elu on mind kokku viinud Kristaga. Ta on aidanud mul teha raamatupidamise ja rahaasjad lihtsamaks, mõista raha tähendust ja juhtimist ettevõtluses ning ta on lõputu innustaja ja toetaja oma vaimustumisega.

Asukohavabast ärist unistades ehk Krista lugu


See pilt on tehtud TransferWise kontoris ja meenutab mulle pidevalt, et tuleb oma unistuste poole pürgida ja liiga tõsiselt ei tasu end võtta.

Mõned aastad tagasi põdesin põhjalikult läbi ühe “keskeakriisi”. Selle, et noorena mõeldud unistused ja eesmärgid on saavutatud, aga 30 tegusat aastat veel ees. Mis nüüd edasi saab? Tiksuda samas rütmis edasi, hoolega säästes ja investeerides ning unistades võimalikult varasest pensionipõlvest? Ei kõlanud just päris Selle Õige Asjana ..

Igavusest hakkasin kirjutama blogi. Sõbrad ja tuttavad küsisid pidevalt erinevaid küsimusi ja küsimused kippusid korduma. Tundus lihtsam, et kirjutaks ühe avaliku blogiartikli ja siis lingiks. Tegin kõige lihtsama blogspoti blogi ja .. oh, kui kõhe see oli! Esimese pisikese artikli avaldasin õhtul, värisevate kätega – ja öö otsa ei saanud praktiliselt magada, kartes, et hommikul ootab postkastis mitu kurja kirja kriitikutelt. Polnud muidugi ühtegi kirja, keegi polnud lugenudki. Keegi ei teadnudki ju, et see blogi olemas on. Teine artikkel läks lihtsamalt ja kümnes juba ludinal. Lugejaid hakkas ka tekkima ja kirjad ka, aga ainult positiivsed! Hirmudel ei olnud mingit alust, absoluutne enamus tagasisidest on siiani olnud väga positiivne.