Head naistepäeva! Eile avastasin, et täna on naistepäev, see punaste nelkide nõukogude püha. Kas sa teadsid, et see traditsioon sai tegelikult alguse juba 1848. aastal USAs, mil sealsed naised said mitmeid õiguseid ja vabadusi. Naistepäev ei ole mul kalendris kirjas, kuid annab võimaluse selle teema üle mõelda. Ja naine olemine ja olla tohtimine on mulle väga hingelähedane teema. Kuid mõte sellest kirjutada põhjustas suurt ärevust.
"Eesti naine on rahul"
Ärgates mõtlesin, mida kirjutada. Jällegi tuli appi minu ustav raadio. Hommiprogrammis leidis aset selline tore vestlus.
Naissaatejuht: "Meie siin tähistame väikse shokolaadiga. Teise raadio (loe: venekeelse) toimetuses oli uhkem tähistamine."
Meessaatejuht: "Ei tea, kas me peaks ka siin midagi muud..."
Naissaatejuht: "Ei, ei. Eesti naine on rahul."
Meessaatejuht: "Jah. Peaasi, et on mees ja ei joo."
Selliste vestluste puhul ei saa ma kunagi aru, et kas tegemist on naljaga või totaalse sisutusega. Mõlemad on võrdselt hirmutavad. Aga nii siis saigi ERR eetris paika pandud naistepäeva tähistamise ebavajalikkus ja teema mõttetus. Ja selle otsuse tegi naine ise, nii et ei ole ka millegi üle vaielda. Eesti naine on alati olukorraga rahul. Tegelikult võtab see vestlus rohkem aega, kui öelda lihtsalt Head naistepäeva, kuid see oleks ju nõme ja nõmedad meie ei ole.
SOOV OLLA NÄHTAMATU
Tüdruk olemine ja naiseks saamine on olnud mulle lapsest saati keeruline ja segane, kuid väga oluline teema. Üheltpoolt olen ma sündinud naisena, nii füüsiliselt kui hingeliselt. On öeldud, et mul on väga vana hing. Olen alati tundnud, et ta on väga tugev, arvamusega ja vajab olemiseks vabadust. Teda kandma ja kuulama õppimine on olnud päris raske elukool. Naine, vaba ja tarkus ei ole lihtne kombinatsioon, mida kanda. Kas ma üldse tohin nii öelda ja arvata? Niisiis on mulle algusest peale tekitanud suurt segadust teiste antavad määratlused, hinnangud ja sildid ehk kuidas olla ühiskonnas sobiv ja leida oma koht. Iga katse olla sobiv ja õige lõppes alati kellegi hinnanguga, et teistmoodi on õige. Vahel ma pidin olema tüdruk/naine, vahel mind rünnati selle eest, vahel pettuti et ma ei ole piisavalt või olen liiga palju, vahel olin ilus ja vahel kole, vahel tegin mitte naiselikke valikuid, vahel liiga naiselikke valikuid. Mida sellises olukorras teha ja milline on õige?
Kuna ma arvasin, et see segadus on ebanormaalne, siis ei saanud ma seda ka kellelegi sõnastada, keegi ei küsinud ka, sest mul oli ju kõik korras. Nüüd saan aru, et kõige olulisemas vanuses puudusid mul naismentorid, kes oleks aidanud mul oma enesetunnet ja enesehinnangut hoida, mitte lasta seda rüüstata. See segadus ja sobida proovimine viis mind koopasse pugemiseni ehk ma ei suutnud enam teiste hulgas olla.
"Kas sa oled feminist?"
Ma tahtsin olla nähtamatu, nagu Ninni Muumioru lugudes. Ma ei tea kas tema ka tahtis. Mina tahtsin, aga ebaõnnestusin ka selles koguaeg. See kõik on õpetanud mind nähtavaid ja nähtamatuid Ninnisid nägema. Mul on nende peale väga hea nina ja nende nimel ma ka tegutsen, et nad võiksid hakata olema. Enamasti on Ninnid naised, kuid üha rohkem ka mehed, kes peavad ju ka olema täiuslikud mehed.
Niisiis kui see teema mulle nii tähtis on, siis miks ma sellest mitte kunagi varem kirjutanud ei ole. Sest ma ei julgenud ja ma ei teadnud kas ma tohin. Kas tohin selliseid mõtteid mõelda ja veelgi enam neid kirjutada? Nii ma siis ei kirjutanudki, sest kirjasõna on oluliselt keerulisem varjata kui oma mõtteid. Olgu tänane naistepäev see päev, mil kingin oma mõtetele eluõiguse. Mina ju usun neid ja seisan nende taga.
12 aastat tagasi sai minu suhe naiseks olemisega tõsise raputuse. Ühes ootamatus kohas ja ohutuna tunduvas vestluses küsiti minult "Kas sa oled feminist?". See ropp sõna. Sel hetkel ei osanud ma midagi vastata ja arvata. Täna ütlen, et loomulikult olen. Kui ma arvan, et mul on õigus end ise määratleda ja teha ise oma valikuid ning arvan, et see on iga naise loomulik õigus, siis muu ei olegi võimalik. Ka iga mees, kes näeb naistes endaga võrdset inimest, peaks end uhkelt feministiks pidama.
Ma saan segaseid sõnumeid siiani. Nüüd oskan neid rohkem selekteerida ja ei lase neid end rüüstama, vaid oskan neid inspiratsioonina kasutada. Kuid hämmastust tekitavad nad endiselt.
TÜDRUK VÕI NAINE?
Tundub, et meie ühiskonna ideaal on tubli ja korralik alluv tüdruk, mitte naine. Naine on ohtlik - see tähendab ju küpsust, isemõtlemist, iseseisvust ehk siis feminist. Ja nii tagamegi tüdrukute hordid, kes alluvad ja kiidavad takka ning on rahul. Ma ikka saan koguaeg kiita oma tubliduse eest. Samas pean ma vastama ka küsimustele "Kas sa ei karda, et see takistab sul mehe leidmist?" või "Oma toimekuse kõrval ei tohi unustada ka pere loomist". Viimasel ajal olen hakanud neilt vastu küsima õigesti olemise soovitusi. Tavaliselt siis vestlus lõppeb, sest soovitused puuduvad ja pealegi tublid tüdrukud nii ülbelt ei vestle, vaid vaikivad alandlikult naeratades ja kergelt punastades.
MEIL ON MAAILMA KÕIGE ILUSAMAD NAISED
Me kõik teame seda lihtsat fakti. Selle imeliku lausega tutvustavad rahvusvahelistel üritustel oma maad kõikide Ida-Euroopa riikide naised ise ja vahel ka mehed. Mida sellega müüakse ja öelda tahetakse? Et kõik teised siin ruumis olevad naised on koledamad, tulge ja tahtke meid, tulge seksige meie naistega või midagi muud?
Ma olen 15aasta jooksul oma projektides ja koolitustel töötanud tuhandete kõige ilusamate naiste ja tüdrukutega, kellega töötamine ei ole enamasti lõbus, innustav ega lihtne tegevus. See ilu on sageli väline täiuslikkus ja viimseni treenitud korralikkus, mis tähendab eksimise hirmu ja "õige ning standartne" olemist. Selle hirmuga kaasneb süü- ja häbitunne, hirm autoriteedi ja noomimise ees, ja nende tulemus on ebakindlus, hinnangulisus, võrdlemine, kehv suhtlusoskus, sarkastilisus, igavus, sisutus, ülbus, isikupäratus, vingumine. Kui nende tõelist isikupära sellest "korrektsusest" ei vabasta, siis saavad neist tugeva kordamissunniga noomivad ja piinlikkust tundvad emad, õpetajad, noorsootöötajad jne. Kõik nad on kõigega rahul, kannatavad ära, saavad hakkama ja ei ole feministid ehk nad ei püüa olla liiga omanäolised, arvata ja lõhkuda vaikiva tasakaalu normi.
NAISED ON TRADITSIOONIDE HOIDJAD - VABA VALIK VÕI KOHUSTUS?
Sel kollaažil on valik maailma naisi oma ürgse ilu erinevates kultuurilistes vormides. Need erinevad vormid on väga mitmekihiline ja keeruline segu enda pühitsemisest, ilunormidest, surutusest, valikuvabadusest, jätkusuutlikkusest, käsitööoskustest ja armastuse/kuulumise vajadusest. See kõik on väga ilus ja huvitav, kuid küsimuseks jääb, et kas neil naistel on ka valik või ainult püha kohustus?
HEAD NAISTEPÄEVA!
Te kõik olete väärtuslikud ja väärite olla tähelepandud, armastatud ja hoitud - üksikemad, vallalised naised, abielus naised, end otsivad naised, naisjuhid, naistöötajad, noored naised, vanad naised, emad, vanaemad, vanavanaemad, vaimselt väärkoheldud naised, füüsiliselt väärkoheldud naised, lesed, lahutatud naised, täiuslikult hooldatud naised, liiga vähe hooldatud naised, liiga paksud naised, liiga kõhnad naised, liiga pikad naised, liiga lühikesed naised, nähtamatu haigusega naised, professionaalsed naised, julged naised, füüsilise puudega naised, vaimse puudega naised, depressioonis naised, ebakindlad naised, ebapiisavad naised, armastatud naised, hariduseta naised, väga palju haridusega naised, väga tublid naised, laisad naised, enesekindlad naised, häälega naised, liiga kartlikud naised, blondid naised, brünetid naised, kiilakad naised, enda arvates koledad naised, ilusad naised, enda arvates tavalised naised, enda arvates mitte-piisavad-naised, piisavad naised, lõbusad naised, naeru unustanud naised, eakad ja hulljulged naised, ettevõtlikud naised, eksinud naised, otsivad naised, paigas naised, armastust ihkavad naised, armastatud naised, end liiga väiksena hoidvad naised, vaesed naised, rikkad naised, liiga palju töötavad naised, oma lastest tüdinud naised, oma lastest kinnihoidvad naised, unistanud naised, väsinud naised, jne.
See loetelu võiks olla lõputu ja paljud neist määratlustest on ühes samas inimeses. Selles loetelus võib asendada iga sõna "naine", sõnaga "mees". Kõigil neil on võrdne õigus olla ja nad kõik väärivad olla märgatud, mitte sildistatud.
Naistepäev tähistab naiste ajaloolist õiguste saamist. Võrdsed õigused ei muuda naisi ja mehi ühesuguseks, kuid annavad neile võrdse õiguse olla. Sinna on veel pikk maa minna, kuigi paberil on juba hästi. Nende seaduste tegelikkuseks muutmine võiks olla iga naise, mehe ja lapsevanema põhiväärtus.
Naistepäev on võimalus mõtiskleda soo ja soorollide erinevuse üle Eesti ühiskonnas, hakata mõistma inimõiguseid ja tuua rohkem inimlikkust ning märkamist meie ellu.
Naistepäev võiks olla ka Märgatud Olla Väärimise Päev. Naised teadvustage õiguseid ja vabadusi, mille meie esiemad meile välja võitlesid. Kas sa saad aru, millised võimalused sul on? Mehed pühitsege naiste ürgsust ja sellega ka meeste ürgsust. Ärge kasvatage töölisi ja abikaasasid, vaid toimetulevaid, enesekindlaid, ettevõtlikke, suhelda, hoolida ja elada oskavaid inimesi.
Naised julgege olla ürgselt võimsad, märkavad, targad ja hellad eeskujud ning mentorid tüdrukutele, poistele, teistele naistele ja eelkõige iseendale.