Motivatsioon - 10 abistavat mõtet õppijale, kui valitud õpingud või eriala ei motiveeri?



Praegu on sessi aeg ja ilmselt on Eestis palju õppureid, kes mõtlevad kas jätkata või mitte.

Eestis on varane koolist väljalangevus ja kõrgkooli/kutsekooli mitte lõpetamine väga suur probleem. Arvan, et tegemist on tendentsiga, mis kahjustab kõiki osapooli - õppijaid, õpetajaid, kooli, ühiskonda ja seetõttu peaks kooli katkestamist igal viisil takistama. Olen veendunud, et põhjus ei ole mitte õppijate motivatsiooni puudumine, vaid inimliku toetuse ja märkamise puudumine või hilinemine ning nõrgad õppimis- ja pingetaluvusoskused. Mõlemad on suhteliselt lihtsalt arendatavad. Enamasti on vaja väikest eduelamust, mis kasvatab eneseväärikust ja usku, et ma suudan ise leida mulle kasuliku lahenduse ja taluda pinget.

See aga eeldab tunnistamist, et kooli läbimine on väga raske, motivatsioon on tulemus mitte kohustus ja et koolitöötajate peamine roll peaks olema õppijate uudishimu toitmine, hakkama saamisvõime, enesekindluse ja õppeprotsessi toetamine. Õppeaineid saab omandada ka raamatust. Teadmiste omandamiseks ei ole vaja ilmtingimata käia igavas loengus. Õppejõud peaks andma ainele inspireeriva ja mõtestava lisaväärtuse, mitte olema lihtsalt materjali ümberjutustaja, distsiplineerija või vahel isegi aine suhtes viha tekitaja.

Kuigi suur roll on süsteemil ja selle töötajatel, siis ennast aidata saavad ja peavad õppijad ise. Diplom on iga õppija enda huvides. Hilisemas elus ei huvita kedagi kui igavad õppejõud olid või et koolis oli liiga raske.

10 MÕTET KOOLIS OLEMISEST JA SELLE LÄBIMISEST NEILE, KES KAHTLEVAD

Kuidas valida mida õppida?

See on kõigi noorte ja sageli ka täiskasvanute üks raskemaid küsimusi, sest see annab ju justnagu elu suuna (kuigi tegelikult enamasti ei anna). See ongi väga keeruline valik, sest sellest algab kõik. Sageli on see siiski bingo mäng. Vahel läheb hästi ja vahel halvemini. Erialasid tuntakse sageli tippude järgi ja liiga vähesed noored on saanud karjääriõpet, mis aitab ühte eriala näha erikülgedest lõputute valikutena. Mäletan koolis saadud karjäärinõu, et mulle sobivat inimestega töö. Ma lihtsalt ei teadnud, millised need tööd on.

Kui sa ei tea täpselt mida õppima minna, siis esmaseks valikuks soovitan valida kooli, millest sulle võiks olla ka laiemalt kasu, kus on hea õhkkond ja vali eriala, millega aastaid tegelemine ei ole mõttes õudne. Iga eriala õppimine tähendab baasainete õppimist, mis võib tunduda igav ja mõttetu. Pea meeles, et kõik maailma tipud on oma eriala baasoskustes väga tugevad. Nii tippu jõutaksegi, et osatakse baasteadmisi uue lahendusena rakendada. See kehtib nii baleriinide, kunstnike, IT-spetsialistide, arstide, arhitektide, elektrikute, automehaanikute, keevitajate kui advokaatide kohta. Kõik on alustanud algusest. Meie kultuuriruumis on baasained omandanud kahjuks veidra maine - need peavad olema, kuigi on mõttetud. Kui sa tahad ühiskonda mõjutada, aga põhimõtteliselt ja teatraalselt vihkad mikroökonoomikat, siis võib juhtuda, et sa tegelikult ei saa alustest aru. Iga tipp arst või arhitekt peab teadma palju põhiasju. Südamearst on õppinud ka günekoloogiat ja psühhiaatriat. See aga tähendab väga palju tüütuid ja raskeid tunde asjade õppimist, mida "mul ei lähe vaja". Kus sa tead mida sul vaja läheb?

Kõik sõltub sellest, et kas sisened kooli ja tööturule mõttega, et minust saab vilets ja keskpärane, või annad sa endale võimaluse väga heaks ja hinnatuks saada.

Ükskõik mida õpid, sul peavad selle kõrvale tekkima ka ellujäämisoskused ja neid saad sa arendada ainult ise.

Paber ja õpingud ei anna ega taga kutset ega karjääri

Ajad on muutunud. See, et sul on mingi paber ei tähenda, et sellest saab ka sinu karjäär, või et sa oled väga hea või et kellelgi on kohustus sulle töökoht anda. Oma tee ja väärtuse kujundad sa ise. Kool annab selleks lihtsalt väga palju võimalusi. Sinu võimuses on avastada iseenda võimeid, neid harjutada ja arendada, koguda võimalikult palju kogemusi ja ehitada võrgustikku. Diplom annab hea enesetunde, kuid sinu väärtus tuleb sinu pidevast arenemisest, mõtetest, oskustest ja suhtumisest. Väga hirmutavad on inimesed, kes tõestavad oma headust ainult diplomi ja tunnistuse hunnikuga.

Hangi paber

Vaatamata levinud mõtetele, kuidas paber pole oluline, siis julgen vastu vaielda. On mis on, tänapäeva maailmas on paber kõige alus. See avab uksi ja annab võimalusi. Isegi kui toimetad hoopis teisel erialal, näitab kooli lõpetamine väga palju. Vahel näitab õpingute ja töövaldkonna erinevus inimese mitmekesisust ja julgust oma teed käia. Vaata sissetulekute statistikat, et veenduda kui oluline on haridus. Erineva Hariduse ja hariduseta inimestega töötamise tulemusena tundub mulle üha enam, et paberi kõige suurem väärtus on selle loodav hea enesetunne ja tõestatud väärtus. Ehk paber annab vabaduse teha, mida sa tahad ja olla. Ilma hariduseta ja lõpetamata haridusega inimsed on sageli ebakindlad, kes peavad oma valikuid ka palju aastaid hiljem põhjendama. Tänapäeval peaks ülikooli tee valinute miinimum olema magistrikraad.

Koolide lõpetamine tõestab pingetaluvust, stressiga toime tulemist ja stressile ning pingele vaatamata lõpuni jõudmist.

Arvan, et koolide lõpetamine on kõige raskem asi elus. Lõputöö tegemine on väga individuaalne pingutus. Kooli lõpetamine näitab, et pead pingele vastu, oskad ennast juhtida ja ka suhelda, sest lõputööd tehes on vaja väga professionaalselt suhelda. Lõpetamata haridus ja katkestatud haridus tekitab mõtte, et ehk teed sa oma järgmise stressirohke hetke ajal sama.

Kooliaja oskuslik kasutamise vs koolis käimine

Mis kool sinu jaoks on - käid seda tarbimas või aitab see sind kuidagi edasi?

Huvitav õppimine on ideaal. Kuid me kõik teame, et kahjuks Eesti kooli ideaal ei ole veel olla huvitav. Sinna on veel pikk tee minna. Veel tegeletakse kooli meelelahustuslikuks muutmisega, kuid see ei muuda tingimata õppimist huvitavaks. Liiga sageli on kursakaaslasteks ka punt tuimikuid. Igavad loengud ja igavad kursakaaslased teevad kokku katastroofi. Kui endal puuduvad oskused selle tüütu dzungli läbimiseks, siis ongi jama. Jaks saab otsa ja energiat ei ole. Väga sageli need tuimikud ei olegi väga tuimad, nad lihtsalt ei julge suhelda.

Nii, aga mis siis teha kui oled sattunud mitte väga inspireerivasse olukorda, kuid saad aru, et see kool oleks mõistlik ära lõpetada. Koolis ja haridussüsteemis olemine on tegelikult kõikide võimaluste maa. Ja nende võimaluste tundmine ja kasutamine sõltub sinust endast. Tudengi staatus tagab ligipääsu väga paljudele võimalustele, mis ilma selleta puuduvad. Koolis käimise kasu lisaks erialale on võrgustiku ehitamine, kontaktide saamine, mitmekesised praktika võimalused, võid eksida ja harjutada jne. Kõik Eesti koolid pakuvad rahvusvahelisi võimalusi. Eestis on väga aktiivsed tudengi-, õpilas- ja erialaorganisatsioonid. Käi, liitu, osale, tutvu, suhtle. See kõik loob sinu pagasi, tänu millele hakkab sul elus hästi minema. Enam ei ole aega olla arg, ebakindel, kehv suhtleja, kes jookseb paha maailma eest koju peitu. Kogu minu karjäär tugineb kooli ajal julgetud tegemistele, mitte koolile endale. Mind hämmastavad inimesed, kel ei ole ülikooli lõpetamise ajaks endiselt töökogemust, või on uhked, et neil ei ole aega kursakaaslastega suhelda. Need tunduvad eriti lühinägelikud totrad asjad, mille üle uhkeldada ja näitavad pigem uudishimu puudumist ja lapsikust kui midagi muud.

Ülesanne - mõtle ja pane kirja: kellega sa võiksid oma kursuselt rohkem suhelda, millise õppejõuga võiksid suhteid arendada või millise organisatsiooniga võiksid liituda, et end julgustada. Ela, liiguta end ja aita end ise oma tarbivast, kartvast või vinguvast mugavustsoonist välja!

Mõtestamine

Hoia siht silme ees. Kirjuta endale seinale, mida kooli läbimine sulle annab ja miks sa seda teed. Iga katkestamine ja peatamine pikendab piina. Kui tead, miks sa seda kõike teed, siis on oluliselt lihtsam pinget taluda. Koolis peab pinge olema, kuid Sina pead oskama seda pinget enda jaoks juhtida. Vahel tähendab pinge oskuslik juhtimine heade