Nii toksiline inimene! Nii toksiline keskkond!

Ta on tüüpiline nartsissist! Vastab kõikidele tingimustele.

​

Need on laused, mida kuulen viimasel ajal väga palju. Inimesed on lõpuks leidnud oma probleemi põhjuse üles!

Vaja on paremat keskkonda ja paremaid inimesi. Siis on kõik korras. Tuleb lihtsalt ära oodata, et keegi asja korda teeks ja normaalsemaks muutuks. Ja kui keegi ei tee, siis olen pahane, pettunud, kriitiline, jään haigeks, põlen läbi, kannatan ära vms, sest "Mul on õigus!". 

​

Sel teemal on vaja rääkida, sest sellist suhtumist on liiga palju ja see ei ole jätkusuutlik. See on ohtlik, kahjulik ja raiskav.  See toodab toksilisust juurde. Inimeste sisse, vahele ja ümber. 

​

Olukordadest arusaamine on toimimiseks ja mõistmiseks vajalik, kuid sellega kaasneb väga suur oht "professionaliseerida" oma ohver olemine süüdlase leidmiseks. Tegelikku suhte ja suhtumise muutust tegelikult ei toimu. Probleem saab uue vormi või värvi. 

​

Miks nii paljudes kohtades nii paha on? Kust see nartsissism tuleb? Kust see toksilisus tuleb? Kust massiline läbi põlemine tuleb? Kus on see õnnis karjamaa, kus oleks lõpuks hea? 

Kas see kõik on ettekujutus või on päriselt ka mingi jama? 

Ja mida siis ikkagi teha saab, kui keegi midagi ei tee? 

Miks inimesed väsivad ka kohtades, kus selle teemaga väga teadlikult ja süstemaatiliselt justkui tegeletakse? 

​​

Kõik need mõtted ja küsimused juhivad seda veebinari ning mõtisklust, kus jagan, kuidas olukorda näen, kogen ja mida sellest mõtlen. ​Minu käsitluses kohtuvad alati üksiksikud ise, üksikisikud rollides, neist moodustuvad kooslused, organisatsioon ja kontekst, kus see kõik toimub. Kõigil neil on üksteisele mõju ja samas on nad ka üksteise tulemid. 

​​​

Veebinar on mõeldud kõigile, kes osalevad inimruumides - osalejate, juhtide või kõrvalseisjatena. 

​​​​

SAADA OMA MÕTTED ​​