„Uute inimestega suhtlema hakkamise puhul õppisin, et tuleb ennast sätestada võimalikult avameelseks. See on kui hakkaks otsast peale veebilehte üles ehitama. Oluline selle juures on kaasvestleja sõnad, see mida ta ütleb. Pead tegema kindlaks, et just tema, mitte sina, hakkab täitma seda üüratut tühjust, mida sa inimese kohta veel ei tea. Vältimaks eelarvamuse teket ja maha laitmist.“
 
Nii võttis kokku üks mu osaleja, kuidas ta avastas, mis on teine inimene ja milline mõju tema enda tegevusel on. 
 
Kuidas sa inimest näed? Kelleks või milleks teda pead?
 
See võib tunduda targutava abstraktse ja triviaalse küsimusena, mis raiskab aega ja takistab asjast rääkida. Ja ometi väidan ma, et nii kaua kui seda küsimust ei uuri, siis on oht, et asi jääbki tegemata või tehakse seda suure valu ning hinnaga. Ja hoopis peab tegelema tüütute triviaalsete ja emotsionaalsete asjadega, sest CV-järgi normaalsed inimesed muutuvad keerulisteks veidrikeks. 
 
Kõigil meil on oma arusaam, mis inimene on ja see määrab kogu meie tegevuste tonaalsuse ning valikud. See käib nii meie enda kui teiste kohta. 
 
Kui kombineerida see nähtamatu baasarusaam puuduva inimese (vt eelmist loengut) mudelitega, siis ongi tulemuseks arusaamatult keerulised inimolukorrad. 
 
Selles loengus avan inimesest arusaama teemat.
Miks sellega on keeruline ja isegi ohtlik tegeleda?
Pakun välja ühe mudeli, mille järgi inimene muutub salajase maailmaga elusolendiks.
Tänu sellele on võimalik tema reaktsioonidele läheneda huvi ja suurema mõistmisega. Sh iseenda reaktsioonidele. 
Lisaks räägin, kuidas ma sellist lähenemist päriselt oma juhtimise ja õpetamise töös kasutan.  
 
Loengu kestvus 59 minutit. 
 
Ostuga saad slaidid, video ja alla laetava audio-faili.