"Minu kokkupuude läbipõlemisega ootab mind suure tõenäosusega alles ees. Nimelt alustan olude sunnil juba järgmisel nädalal puhkuselt naastes tööd koormusega 60 tundi nädalas ja mul on hirm, kuidas suudan mahutada 24 tunni sisse ära 12 tunnise tööpäeva, pika kojusõidu, aja endale, mehele, lastele, majapidamisele, ülikooliõpingutele, unele jne jne. Ehk siis, kuidas piiratud aja ja suure kohustuste hulga all mitte katki minna ja aega targalt kasutada?"
KUIDAS JÄÄDA ELLU VÄGA TIHEDAL PERIOODIL?
See on väga suur teema ja väga tähtis teema. Meil kõigil on perioode, kus meil on korraga väga palju. Tundub, et võimatult palju. Ja need perioodid on tegelikult kõige kasulikumad ajad üldse.
Need on ajad, mil meil on kõige suurem kasvamise võimalus.
Miks nii?
Sest me ei saa endale muud lubada. Alternatiiv on hukkumine.
Aga elu tahab elada! Ja toredasti elada!
Seega on vaja saada liidriks.
Allumine, rügamine ja vaikiv tubli (või perfektsionistlik) töötamine enam ei toimi. Selleks ei ole enam lihtsalt aega ja energiat.
Tihedatel perioodidel sa väsid ja see on loomulik. See on raske ja see on loomulik. See on hirmutav ja tundmatu, sest sa ei tea ette, kuidas läheb. Nii lihtsalt on.
Aga selle tulemusena ei pea minema katki või puruks. Haavu saad sa loomulikult.
Nii lihtsalt on.
Miks sa ütlesid jah?
Üks hea ülesanne tihedatel perioodidel on tuletada endale meelde, miks sa oled kõikidele nendele asjadele oma elus jah öelnud.
tööpäeva, pika kojusõidu, aja endale, mehele, lastele, majapidamisele, ülikooliõpingutele, unele
Need kõik on elu osad, mis on mingil põhjusel su elus.
Osad neist on eluks vajalikud - füüsiliselt ja psüühiliselt - toitumine, liikumine, uni, kodu.
Need peavad olema tagatud, sest muidu sa lihtsalt ei toimi.
Nende üle läbirääkimisi ei peeta. Ja nende kallal vingumine ei aita. Ja uhkeldamine, kuidas ma ei söö, hoolitse enda eest või maga piisavalt on väga lapsik ning vanamoodne. Need on sinu heaolu näitajad ja abistajad. Kui need on liiga koormavad, siis on sul kehv süsteem või suhtumine. Kui nad on unustatud, siis sa oled unustanud enda.
Näiteks pikk kojusõit võib olla koormav, kui sellest nii mõelda. Ja kui mõista, et hetkel lihtsalt on nii, siis saab seda aega näha kui kingitust ja teha selle endale kasulikuks. Kuula, õpi või salvesta oma plaane, kodutöid, mõtesta oma päeva või naudi kulgemist. Kasulik on ka mitte ette mõelda pimedast ajast. Teha vajadusel hingerahuks kasko. Öelda iga sõidu alguses võlusõnad, et loomad metsas püsiksid. Ja siis sõita rahus ja rahulikult meeter korraga.
Teised oled ise valinud.
Sealhulgas sellise mehe, lapsevanema rolli, just sellise kodu, selle töö, sellise enesearenduse.
Ja neil oli oma ülesanne või põhjus, miks sa jah ütlesid. Neile kõigile sai öelda ei.
Kui oma elu hakata nägema nii, siis saad automaatselt selle kõige hoidjaks, väärtustajaks ja vajadusel korrigeerijaks.
Nii mõeldes muutuvad asjad tehtavaks. Näed, et neid saab teha targemalt.
Ja samas näed neid asju, mis ei teeni, mis päriselt kurnavad ja millel on aeg muutuda.
Igal juhul kingivad kiired ajad meile väärtustunnet ja armastust.
Aga kuidas siis alustada?
Esimene etapp on teadvustada oma olukorda. Kõige tuleva rohkust ja sellega kaasnevaid võimalikke ohte.
Pane kõik kirja. Ükskõik kas enda päevikusse, suvalisele paberile või saata näiteks mulle kiri. Nii mõtled sa selle läbi, tunnistad seda ja sõnastad ta. Ja nii saab juba midagi teha.
Seejärel on aeg otsustada, kuidas sul on plaan see periood läbida?
a. Ohvrina ja vasekesena. Rügajana. Plaaniga minna katki, olla väsinud ja põleda läbi. Lähtuda motost - "Üks on loll ja teine on laisk ning mina pean üksi rabama".
b. Või aitab su teadlikkus, eesseisvast hulgast ja sellega kaasnevatest ohtudest, läheneda sellele kõigele eesmärgiga hoida ennast, teha piisavalt hästi, andestada endale vead ja jääda ise alati kuhja juhiks.
Kui mõistad, et sinu tähtsaim ülesanne selles loos on ennast ellu jätta ja veel võimalikult hästi ellu jätta, siis võimaldab see võtta vastutuse ja riski.
Võib juhtuda, et just tänu eesseisvale tormile, muutud sa lõpuks oma elu peategelaseks.
Nii saab teha julgemaid valikuid ja otsuseid, arendada oma süsteeme, optimeerida kõike, anda vastutus ka teistele ja aidata neil iseseisvuda (loe: mees, lapsed, kolleegid, sõbrad), mitte kunagi loobuda enesehoolitusest ja toredusest (mis iganes see sinu jaoks on) ja siis teha kõike mis vaja väikeste sammudega ning ainult piisavalt hästi. Ole väga kriitiline selles osas, mida on vaja teha väga hästi.
Küsi endalt iga päev -
Mis on see vähim ja kõige vajalikum, mis on praegu või täna vaja ära teha?
Mis võib oodata?
Mis on vaja lihtsalt ära teha?
Sul seisab ees maraton, mitte sprint.
Maratoni läbimine võtab aega ja nõuab palju tarkust.
Võibolla on sul tunne, et sul on korraga käsil lausa mitu maratoni. Käies, suuskadel ja joostes.
Tegelikult on sul käsil ainult üks maraton.
Maraton nimega Sinu Elu.
Praegu ta peab lihtsalt mahutama rohkem kui tavaliselt.
Ja sul on selleks kõigeks ainult 24 tundi ööpäevas, nagu kõigil. Rohkem lihtsalt ei ole.
Ja jumalaks sa ei saa ning sa ei pea seda püüdma ka olla. Sa oled lihtsalt inimene, kes annab endast parima. Nagu ka kõik teised su ümber.
Maratoni ei joosta ühe pika sammuga. Ikka paljude piisavalt väikestega, mis astutakse ükshaaval ja mis ei raiska liigselt energiat. Kuid mis viivad nutikalt lõpuni.
Ka maratoonarid hoolitsevad enda eest teel olles. Nad söövad, joovad ja pissivad, reguleerivad tempot ning saavad oma toetajatelt/treeneritelt innustust, toetust, mõtteid. Ja lisaks tegelevad nad oma mõtetega pidevalt, et need takistuseks ei saaks (soovitus - loe sportlaste elulugusid).
Teekond on raske ja pikk. Väsimus teel ja lõpus on loomulik.
Läbipõlemine ei ole loomulik.
HOIA JA JUHI OMA ENERGIAT
Ainus, mis sa pead teadma, et praegu sisened sa aega, kus sul ei ole ühtegi tilka energiat, mida raisata.
Sa ei saa lubada endale madalas sageduses olemist. See kurnab lisaks.
Sa ei pea olema ka rõõmurull. See kurnab ka.
Sa pead olema rahulikult kõrgem keskmine. See toodab energiat juurde.
Mis raiskab energiat?
Näiteks muretsemine, närvi minemine, solvumine, andestamatus, pettumine, ärevus, rumalad vestlused, vingumine, halamine, õiendamine, vale seltskond, üldse mitte seltskonda, hädaldamine, hirmu tundmine ja sellele jõu andmine, perfektsionism, uudiste ja sotsmeedia rullimine .... Lisa oma energiaraiskajad.
Su energiat ei raiska teised, vaid sinu reaktsioon neile.
On aeg olla tark.
Panna paika oma piirid.
Teha mis vaja.
Ehitada oma struktuur üles tulenevalt sinust.
Vähemalt selles osas, mis sõltub sinust. Muus osas usalda protsessi ja ära muretse üle.
Reageeri kui vaja ja on selleks aeg. Ära raiska aega ja energiat äkki või võibolla juhtuvatele asjadele. Valmistu kui saad.
Kõigele vaatamata jää alati inimeseks, sõbralikuks ja rõõmu võimeliseks.
Usu või mitte, siis see on tegelikult iga inimese enda võimuses.
Vähemalt siis, kui ta otsustab saada iseendaks ja loobuda sõltuvustest ning eeldusest, et maailm ning kõik tema lähedased on loodud tema vajaduste õigeaegseks rahuldamiseks. Või et temast üksi sõltub kogu elu.
Me ei tohi ealeski unustada, et kõik inimesed meie ümber läbivad oma maratoni.
Me peame olema üksteise fännid ja toetajad, mitte kriitikud või enesekesksed lapsinimesed, kes ärrituvad, nõuavad, solvuvad ja pettuvad.
Ja see ongi inimlikkuse, meisterlikkuse ja professionaalsuse tee. Ning nende areng toimub ainult läbi väga kiirete ja keeruliste aegade ning nendele järgnevate rahulikumate perioodide.
Nii on alati olnud.
Seetõttu ongi hea läbipõlemine läbimurre enda võimekusse ja suurenevasse inimlikkusesse.
Kui sulle tundub, et see jutt ei ole sulle.
Sa ei raiskagi oma energiat loetletud asjadele.
Sa juba oled produktiivne ja süsteemne.
Siis tuleb õppida endale asu andma ja end usaldada.
Sellisel juhul on sinu vaenlane sinu peas. Sinu ikka veel ebapiisavuses. Soovis olla veel parem. Olla täiuslik. Teha väga hästi.
Äkki sa juba oled piisavalt hea. Ilmselt juba väga hea.
Äkki sina pead õppima efektiivsemalt asju kergemalt võtma, produktiivsemalt usaldama ja mänglevalt lihtsalt ära tegema. Sest sa lihtsalt ei oska halvasti teha. See ei tule sul välja. Nii et võid küll suvaliselt ära teha. See on suure tõenäosusega ikkagi rohkem kui piisav.
Oma head ülevaadet ülesannetest.
Mäleta nende mõtet ja eesmärki.
Tee plaan.
Küsi alati - kas see on üldse minu ülesanne? kui kiire sellega päriselt on?kuidas saaks teha lihtsamalt ja toredamalt? kuidas näha, et ma juba oskan piisavalt?
Ja siis imetle oma võimekust ning läbi edukalt järjekordne torm. Nagu sa oled seda juba korduvalt teinud.
Sa lihtsalt ei märganud, et sa juba oledki meisterlik kapten. Lihtsalt arvasid, et oled alles ebapiisav junga. Aga tuleb välja, et juba ammu ei ole enam.