Töötus, eriti noorte töötus on probleemiks kõikjal Euroopas. Kas probleem on tõesti töökohtade vähesuses ja pahades tööandjates või on midagi veel peidus?
Töötajad ütlevad, et töökohti pole, kuigi nad kandideerivad igale poole. Tööandjad ütlevad, et valik on kehv ja head töötajat on raske leida. Kõige selle kõrval ei ole kunagi varem olnud kõigil inimestel praeguse ajaga võrreldavat võimalust luu ja algatada midagi ise. Vahel tundub, et töötusest on saanud ka üks kaval, ahvatlev ja paljude boonustega moodne amet. Fakt on see, et elu läheb keerulisemaks ja töökohti jääb vähemaks. Kuidas selleks tormiks valmistuda, et tormis ellu jääda, mitte ohvriks muutuda?
Tunnistan, et mul on töötu-staatusega väga keeruline suhe, kuna sel on hävitav jõud. End töötuna määratlevaid inimesi on väga keeruline aidata, sest nad määratlevad end ise ebapiisavate ja mitte tahetutena. Küsimus pole töötuses endas vaid selles nimetuses. Loomulikult on mul väga hea meel, et sotsiaalsüsteem toetab inimesi rasketel aegadel, kuid abist rohkem näen ma selles sildis sõltuvust välisest, passiivset hoiakut ja enda abituks kuulutamist. Ehk siis see silt ja olek on lõks. Kahju, et see halb enesekindlust kahjustav silt on eeldus lihtsale ettevõtlustoetusele ja taskukohastele koolitustele ligipääsuks. Väga paljud inimesed kasutavad töötu-staatust ka tasustatud pikaajalise puhkuse ja mõtlemisaja saamiseks. Kahju, et enda leidmiseks peab end sellise nimega ehtima. Ükskõik, mis põhjusel töötu ollakse, see nimi ei tee kellelegi head ja seda peaks võimalusel vältima. See on lihtsalt oma hinge ja enesehinnangut kahjustav nimi. Mul käivad alati hirmujudinad läbi keha kui mõni eriti võimekas inimene end töötuks nimetab.
Ameti valimine on kõige alus?
Erinevaid karjääriplaneerimise soovitusi lugedes jääb mulle alati mulje, et see on üks kaval plaan luua täiuslikult alluvaid töölisi või töötuid, kes on õppinud prognooside järgi "garanteeritud" töökohaga ameti (sõltumata huvidest) ja parem kui nad suurelt ei mõtleks. Sageli algab ettevõtlikkuse osa hindamisega - kas sa ikka sobid ettevõtjaks? See küsimus tekitab minus alati segadust, et mis selle küsimuse tegelik eesmärk on ja kuidas see moodsa tööturuga sobitub. Ma kahtlen sügavalt, et kõik FIE-dest küünetehnikud, santehnikud või juuksurid on sündinud ettevõtjad. Sageli tuleneb see valik nende valdkonna korraldusest. Kas siis poleks mõttekam kõiki hoopis päriseluks ettevalmistada?
Karjäärikoolitused peaksid oluliselt rohkem tähelepanu pöörama leidliku hakkama saamise (teine nimi: ettevõtlikkus, mitte ettevõtlus) ja juhtimisoskuste arendamisele, mitte konkreetsetele ametitele. Samuti võiks teha koolitusi, kuidas jõudeolemise aega efektiivselt kasutada, sest millegi ja kellegi ootamine tekitab ainult pettumist ja kurbust. Töötu olemise ajal on võimalik keskenduda puuduvale töökohale või siis teha midagi kasulikku. Aja kasutamiseks on mustmiljonit võimalust. Sellised koolitused aitaksid oluliselt kiiremini saavutada eesmärki jõuda viie rikkama riigi hulka.
Arvan, et karjääriplaneerimine tähendab muud kui kutse valimist ja sellele järgnevat tööandjate loodud töökohtadest sõltumist ehk siis pidevas töökaotamise hirmus elamist. Samuti tundub, et liiga paljud inimesed elavad illusioonis, et kutsetunnistus määratleb kes nad on, et see paber peab neile tagama töökoha ja et see tunnistus on nende headuse garantii. Või veelgi hirmsam kui arvatakse, et koolilõpp tähistab arenemise lõppu ja edasist stabiilsest surma poole purjetamist. Ehk siis kui töökoht peaks kaduma, siis on abitus lõputu ja kurjus kõigi suhtes edasiviivaks jõuks. Sageli põhjendatakse inimeste madalat finantssuutlikkust madalate palkadega. Finantssuutlikkus ja finantsvabadus ei eelda kõrget palka, vaid oma raha nutikat juhtimist, sõltumata sissetulekust. See, aga eeldab veidi pikemat mõtlemise perspektiivi kui üks kuu.
Karjääriplaneerimine kui elu planeerimine
Usun, et karjääriplaneerimine on tegelikult eluplaneerimine. Elu, kus oskad end elus hoida, ära toita, mis pakub rahuldust, rõõmu ja eneseteostust. Seda kõike sõltumata välistest faktoritest. Muutused on paratamatud ja loomulikud. Sõltuv inimene kardab muutuseid. Loovalt, mänguliselt ja leidlikult mõtlev inimene, suudab end muutustes kiiresti uuesti koguda ja jätkata.
"Tormi tulles ehitavad osad peidiku, teised tuuleveski."
Kindel on see, et torm tuleb...
Kuidas valmistud sina tormiks? Pea meeles, et kriisiks valmistumine käib enne kriisi. Kriisi ajal on õppimine peaaegu võimatu, siis on vaja tegeleda ellu jäämisega. Mõtle kui tuletõrjeautosid hakataks uurima või alles ostma tulekahju ajal? Hea karjääriplaneerimise alus on enda tundmine, suhtumine endasse, teistesse, töötamisse ja ellu tervikuna. Kas näed töötamist kui kellegi jaoks orjamist või aitab praegune kogemus sind elus edasi (nt kogemused, teadmised, võrgustik, vajalik lisa CVs, staatus, raha, tutvused)? Ehk kelle oma on sinu töö ja aeg ning kuidas seda kasutad? Need valikud ja otsused on alati sinu. Jah need on enamasti hirmutavad ja rasked, kuid keeg teine ei saa elada sinu eest. Kui ülemus on halb, siis sellesse olukorda jäämise valiku teed alati sina ise.
"Kõik on raske enne kui on kerge."
Töö peaks olema eneseteostuse ja enda elatamise elegantne kombinatsioon. Selle saavutamine ei ole üldse lihtne, kuid võiks olla eesmärk. Selle eesmärgi seadmine ja selleni jõudmine on jällegi iga inimese enda ülesanne, mitte kellegi teise kohustus.
Mulle meeldib üks teooria, mille kohaselt me tantsime oma tööelus kahte tantsu - alguses Ellujäämistantsu ja seejärel Pühatantsu. Ideaal on nende kombinatsioon, kuid sageli jäävad nad eraldi. Oluline, et mõlemad tantsud tantsitud saaksid. Ellujäämistantsu ülesanne on meid elus hoida. See tähendab, et vaja on ametit/ameteid ja oskust endale leib lauale tuua. Pühatants on sinu tõelise kutsumuse avastamine ja selle teostamine. Ellujäämistants on sageli kinni hoiakus. Ükskõik, mis tööd teed, siis tee seda hästi, sest kõik ametid õpetavad ja annavad kogemuse. Väga paljud edukad inimesed on alustanud lehepoisi, uksehoidja või muu "madala" tööga. Kõigi sõnum on sama - see amet andis neile edasiseks eduks vajalikud oskused. Näiteks õpetas suhtlema, kohal olema, leidlik olema, raha planeerima. See, kuidas sa end "lihtsal" tööl üleval pead, hakkama saad ja millise hoiakuga seda teed - näitab sinu tegelikku võimekust. Seda võiks kõikidele noortele rõhutada, kui nad vingus näoga midagi "nõmedat" peavad tegema.
Tänapäeval tahetakse alustada Pühatantsu tantsimisest ilma tegelikke ja mitmekesiseid oskuseid omandamata ning neid arendamata. Selle tulemus ongi töötus, millest vahel on saanud justkui üks mugav karjäärivalik.
Mis tantsu sina tantsid?
Milline on Sinu valmisolek tormiks ja mida teed kui torm tulebki?
Mõtle ja kirjuta oma vastused üles! Taustaks ja inspiratsiooniks kuula Jüri Pootsmanni laulu "Torm". Tema otsustas proovida ja tulemust teate isegi.