Sageli otsivad inimesed vastuseid, sest nad arvavad, et nad peavad teadma ja usuvad, et ainult nii saab edasi minna. Vastuse mitte teadmine tekitab ärevust, ebakindlust, väsimust, jõuetust, sest vastus on lõpp-punkt, mis peaks kõik ära lahendama.
Vale vastus võib aga viia tupikusse, sest kuhugi ei ole edasi minna, aga rahulolu ka pole.
 
Nii võibki juhtuda, et otsida tuleb hoopis õiget ja paremat küsimust.  
​
Tupikusse sattudes seisata. Tee hingetõmbe paus. Rahune. Vaata ringi. Ja küsi:  
​
Mis võimalused veel on on olukorda näha?
Mida see kõik võib veel tähendada?  
Mida ma tegelikult ei tea?  
Mida mul on vaja paremini mõista?
Milles on üldse probleem?
Millele ma tegelikult reageerin? Mida kardan?
Kuidas oleks põnevam, kiirem, lõbusam, tõhusam... vastata?  
 
Küsivalt asjale lähenemine avab uue maailma.  
Käivitub sinu aju ja südame loomulik võime ehk lahendamise võime.
Nad ju tahavadki lahendada ja sind aidata, aga nad vajavad õiget ülesannet. 
 
Vahel see loomulik võime on tuttu või vangikongi pandud ja teda valvab vastust-peab-teadma-muidu-oled-loll-uskumus. Aga seda uskumust saab muuta lihtsalt mõtetega mängima hakates. Kui lihtsalt lubad endal mõelda, et mis variant veel oleks, mis veel..., mis veel...
Nii tohibki mitte teada, teada saada ja ikka jätkata otsinguid. Ja nii on kohe põnev.  
​
Õige küsimuse otsimine on tegelikult kõige alus, nii teaduses, organisatsioonides kui eraelus.
Kui me ei otsi tegelikku probleemi ja õiget küsimust, siis on suur oht hakata lahendama täiesti vale probleemi või tiirutada vale küsimuse ümber.
 
Enesecoachingu Superküsimustega saad igal nädalal oma postkasti ühe inspireeriva küsimuse, mis võib panna liikuma, aitab näha uut vaatenurka või annab lihtsalt ühe mänguhetke argipäeva.