Juhtimis- ja õpetamisolukord ei ole kunagi “lihtne”.
 
See ei ole üks selge inimene tegemas teisele selget asja selgel moel ja saavutamas üheselt selgeid tulemusi.
 
See on alati põimne, muutuv ja üllatusi täis maastik, kus meie ootused, fantaasiad ja tegelikkus põrkuvad.
 
Selles loengus avan, mis tegelikult toimub juhtimisolukorras — ja kuidas selles navigeerida.
 
 
Olen täheldanud, et juhtimist ja õpetamist kiputakse pidama liiga iseenesestmõistetavateks asjadeks.
 
Õpi ära ja tee.
 
Selline liiga selge ja sirgjooneline lähenemine on tihti ise probleemide allikas. 
Sest kaart ja maastik on segi aetud. 
 
Kaart ei ole enam abivahend, vaid on muutunud tõeks.
Aga maastikul on alati rohkem, kui kaardile mahub.
Ja kui kaart muutub tõelisemaks kui maastik, siis on maastik alati “vale”.
 
Selline reaalsuse ja fantaasia segadus tekitab palju stressi.
Tekivad küsimused: 
miks nad käituvad valesti?
miks see ei tööta?
miks ma pean tegelema kõrvaliste asjadega?
 
Lahendusteks peetakse uusi ja paremaid võtteid, tehnikaid või meetode, et hallata “valesti käituvat inimest”, et saaks jõuda tõhusalt selle selge tulemuseni. 
 
Mina pakun välja, et lahendus on hoopis tegelikust maastikust lähtuma hakkamine.
 
Siis saavad kaardid, mudelid ja metoodikad saada tagasi oma õige rolli - abivahendina, mitte reaalsuse asendajana.   
 
Mind on alati paelunud just see:
kuidas selles põimsuses navigeerida nii, et see ei ajaks hulluks, ei sunniks kõike lihtsustama, ei võtaks ära uudsust ja rikkust, vaid looks võimekust — fookust, selgust ja tegutsemisruumi.
 
Selles loengus:
avan komplekssuse olemust
näitan, miks selle teadvustamine on vältimatu
demonstreerin õpetamisolukorra lõputut põimsust
ja annan ideid, kuidas seda kasutada oma tegevuse lähtekohana, mitte takistusena
 
Komplekssuse nägema hakkamine on võimaldav vundament.
See loob mänguplatsi, kuhu saab tuua järgmised elemendid: inimesed, suhted, rollid, ootused, reaktsioonid.
 
Loengu kestvus: 70 minutit
Ostuga saad: video, slaidid ja alla laetava audiofaili