"uus algus ehk
kuidas ennast ja teisi
kohe mitte läbi põletada?"
 

Sõit pole veel alanud. Reisijad pole veel kohal. Meeskond aga juba valmistub. 

​

Iga algus on keeruline. Selles võib olla kannatamatut ootust ja elevust, mis ajab panused kõrgele. Selles võib olla leina ja kurbust, sest midagi toredat saab jälle otsa või midagi on muutunud. Selles võib olla hirmu, ebakindlust ja ärevust. Selles võib olla rõõmu, põnevust ja ootusärevust. Ja selles võib olla väsimust, sest ei ole veel ära taastunud. Ja need kõik olekud võivad olla korraga ühes inimeses. Ja need on kindlasti kõik olemas ühes kollektiivis ja klassiruumis.

​

Kuidagi peab selles virrvarris tekkima õppimisruum ja õpisuhe, et võimalik oleks õppida, luua, töötada ja suhelda. Ehk et elu oleks toetatud. 

 

Läbipõlemine, rahulolematus, masendusolekud on meil väga popid. Liiga popid. Liiga paljud inimesed istuvad neis kinni või arvavad, et need on loomulikud. Ja liiga paljud inimesed ei märka, et nad võivad ise olla nende põhjustajad. Nii endale kui teistele.  

​

Õppimise loomine ja õppimine on pikamaa-alad, mis vajavad tarka valmistumist ja veelgi targemat juhtimist ning enesejuhtimist, et seda teed edukalt läbida ja jõuda lõppu võimalikult tervena. Piisavalt tervena, et areng ja edasiminemek oleksid võimalikud.

​

Veebinari pühendangi uue õppeaasta algusele ja õppimise loojatele.  

​

• Soovin aidata mõista alguse keerukust. Kuidas selleks valmistuda ja kuidas seda läbida? 

• Soovin avardada läbipõlemise tähendust, et saaksid olla enda, kolleegide ja õppijate suhtes hoidvam.

• Soovin julgustada sind minema uuele rännakule nutikalt. Nii, et õppimine ja arenemine saaks toimuda nii sinus kui su õppijates.  

​

​