Miks hobi pidamise oskus on väga tähtis eluoskus?

Mis su hobid on?

Kas sa kardad seda küsimust?

Väga paljud kardavad. Liiga paljud. Mina ka 😊

Kust algab hobi? Kui süsteemne, järjepidev, asjalik või õpetatud see peab olema? Kui laulukooris ja rahvatantsus ei käi, kogukonna ühingus ei osale, midagi ei kogu ja viimasest luuletusest on ka väga palju aega möödas? Kas pilateses ja kinos käimine loevad? Aga päeviku pidamine või mediteerimine? Aga kord aastas reisil või suusatamas käimine? Aga oma lemmikajakirja lugemine?

Kõik sõltub sellest, mis tähenduse oled sa andnud sõnale "hobi" ja oma tegevustele.

Aga muutuse loob ka teistsugune küsimus? Avatum küsimus. Küsimus, millele on lihtsam vastata.

Millest sa huvitud?

Mida sulle meeldib teha?

Mida sa vaatad või loed?

Millega sulle meeldib tegeleda käskimata?

Mida vabal ajal teed?

Ja nagu võluväel saab vestlus muutuda. Avatumaks. Põnevamaks. Mitmekesisemaks. Nii võib ka pisike ja lühiajaline huvi olla väärtuslik. Seda muidugi juhul, kui ennast avaldad, et vestlus saaks jätkuda.

Väga paljud inimesed on oma huvid unarusse jätnud või lausa ära unustanud.

Kuid see on lihtsalt vaheetapp. Vaja on meelde tuletada.

Uuesti basseini minna, reket või kitarr kätte võtta, vardad üles otsida, tikandit jätkata, raamat avada.

Kuigi see tundub lihtne. Isegi liiga lihtne. Parem on elada "realistlikes" ma-ei-saa põhjendustes.

Mõned ideed -

• Olen liiga vana

• Pole kellegagi (kunagised sõbrad või abikaasal on teised huvialad) teha

• Pole kellelegi teha (nt sokke)

• Ei oska või pole annet ("Juba 1. klassi õpetaja ütles seda ja minu lojaalne kohus on teda surmatunnini uskuda")

• Pole aega, raha, kohta

• Lapsed on väikesed (märkamata, et süüdlased on ammu suured ja räägivad, kuidas nende ema-isa nooruses tegelesid...)