Loodan, et sul on olnud nahaalset julgust võtta hetki praeguse imelise ja möllava kevade nautimiseks. Isegi kui on väga kiire.
Olen märganud, et linnulaulu või vihmakrabina kuulatamine, lilleõie või päikesega hetkeks kohtumine loovad aega ja energiat juurde. Kõik muutub kergemaks.
Mina kirjutan seda julgemise lugu maal maal linnulärmis. Nii palju eneseväljendamise inspiratsiooni!
Ma luban neil kõigil julgustada ka mind oma laulu laulma ja oma häält kasutama.
See meeldib neile, keda see kõnetab ja ei kellelegi teisele. Me tegelikult ei saa laulda kõigile. Ka laulupidu ei meeldi kõigile ja ei peagi.
Meil kõigil on oma laul ja oma hääl. Väga paljud ei tunnegi oma laulu. Nad on leppinud laulma teiste laule või siis ei laula üldse.
Mõni igatseb oma laulu.
Mõni imetleb teisi oskajaid (neil tavaliselt on selle imetluse kaudu ikkagi kontakt oma häälega, see lihtsalt on paigutatud teistele).
Ja väga paljud on piisavalt targad, et end mitte lolliks teha ja veelgi targemad, et vaigistada või arvustada ka teisi.
Lõpuks on tõde see, et kõik me laulame mingit laulu ikkagi.
Sest nagu linnukesed kevadel, nii ka inimestena ei suuda me lihtsalt vaiki olla. Me suhtleme koguaeg. Ka telefoni välja lülitamine või mitte vastamine on suhtlemine.
Enda moodi laulmise toetamine ehk suhtlemises endaks jäämine ja ikkagi suhestumine on mul praegu südames ja meeles.
Valmistun suure ootuse ja armastusega uueks Julgemaks suhtlejaks saamise kursuseks, mis algab 13. juunil.
Olen seda kursust teinud palju kordi. Olen näinud taipamisi, imelisi vabanemisi ning muutumisi.
Täna hakkasin jälle mõtlema, et mis see julgem suhtlemine ikkagi on.
Mida mina pean julgeks suhtlemiseks?
See ei olegi nii lihtne ja selge küsimus.
Mõtle korraks - mida tähendab sinu jaoks julgus või keda pead julgeks suhtlejaks?
On see kõige rohkem rääkimine, julgelt esinemine, oma mõtete väljendamine või hoopis tõeline kuulmine?
Minu jaoks taandub julgem suhtlemine kahele "lihtsale" asjale, mida ise pidevalt õpin ja aitan teistel ka teistel õppida.
ASI 1
OSKUS JA JULGUS ENNAST ANDA JA AVADA. Et sinuga saaks suhestuda ja sinu unikaalne väärtus saaks anda oma panuse. Selleks oskuseks on vaja enda tundmist, eneseväärtuse tunnet, enda aktsepteerimist, oma mõtete mõtlemist, eneseväljendamise võimet jne.
Ehk see on väga keeruline ja riskantne asi, mis vajab terve elu palju toetust, kinnitust, katsetamist. See oskus ja julgus vajavad arenemiseks eduelamust.
Toetust on vaja nii väljast kui enda seest.
Õige toetuseta või ebaedu tulemusena võib olemasolemine ja enda andmine muutuda äärmuslikuks enda saladuses hoidmiseks.
Need on inimesed, kes ei jaga ennast üldse. Neile on ka eesnimi eraasi. Üldse võtavad nad kõike isiklikult. Iga küsimus tundub neile ülekuulamise, eksamineerimise või eraellu sekkumisena. Nad on üks suur väärtuslik saladus, mida peab iga hinna eest ja valimatult kõige eest kaitsma. Nad peavad kogu infot täielikult kontrollima. Kuigi nad ise ei anna, siis sageli on nad siiski päris nõudlikud, et nendega arvestataks ja neid kaasataks. Aga nende osalemine toimub 100% nende enda tingimustel. Igaüks seisab ikka iseenda eest. Teised ei puutu neisse.
Nemad ei laula oma laulu üldse. Ka see soov võib olla luku taha pandud. Nad on ära õppinud õigesti olemise.
Pehmem variant salatsejast on "Tavaline" inimene. Tema elus on kõik tavaline, normaalne ja seega ei ole mainimist väärt. Tulemus on sama, et ta ei jaga end üldse. Isegi kui temast midagi välja kangutada, siis suudab ta seda öelda erakordselt väheväärtuslikuna. Neil inimestel on tavaliselt väga raske endast rääkida, sest neis lihtsalt ei ole mitte midagi huvitavat või väärtuslikku. Nemad on kusagilt saanud idee, et peab olema erakordne. Ja nemad ise on kõige paremad otsustajad. Ja kuna nende mõõdupuu järgi midagi sellist ei ole, siis ei olegi midagi rääkida.
Nemad on väga tore kamp. Neil on tavaliselt oma laul selge, aga see on kuulutatud "tavaliseks". Neil on vaja aidata näha oma tavalisuse piisavust ja väärtuslikkust. Ja siis nad laulavadki erakordselt ilusasti ja suurelt.
Teine enda avamise äärmus on enda täielik laiali laotamine ja kõige ära andmine. Piiride täielik puudumine. Enda andmine teise võimusesse ja valdusesse. Isiklikust vastutusest loobumine. Selle tulemus on kurnatus, ohvriks muutumine, sõltuvaks muutumine, pettumine. Nemad on kui tormituultes lehekesed, kes ainult reageerivad kõigele ja neist endast ei sõltu midagi. Nad ootavad teistelt palju abi, toetust, kinnitust, tunnustust ja tunnevad end maha jäetuna, kui nende piiritust ei väärtustata. Nemad ei ole lihtsalt õppinud veel iseennast väärtustama ja ennast enda sees hoidma.
Nad ei laula oma laulu, vaid nad on vahel kui laulumasinad, mis püüavad laulda kõiki laule mida tellitakse ning nad on sellest väga väsinud.
Me kõik keksime nende äärmuste vahel. Vahel rohkem siin ja siis jälle seal.
Väga raske on juhtida, õpetada või suhelda inimesega, kes end üldse ei jaga või siis teeb seda ülearu. Mõlemal juhul on suhte areng takistatud.
Julgemaks suhtlejaks saamine ongi katsetamine ja õppimine, kus jagada ja anda end rohkem ja kus vähem. Garantiid ei ole, et läheb õigesti.
Julgus tähendab otsust proovida. Ja siis sellest õppida ning proovida jälle. Ikka oma laulu poole.
ASI 2
OSKUS JA JULGUS TEIST NÄHA NING TEMAGA KOHTUDA.
See tähendab mõneks hetkeks endast loobumist.
See eeldab kohalolu, uudishimu, avatud meeli. päriselt kuulamist, päriselt märkamist. Ja seda kõike avatusega.
Ideaalis endaga ja enda looga võrdlemata, aga sellega suhestudes.
Tõesti avastades teise lugu või seisukohta.
Seda uurides, sellega tantsides, selles püsides.
Mitte haigutama hakates või oma loole üle minnes.
Seda oskust on võrdselt vaja nii võõraga kohtudes kui ka kõige lähedasematega suheldes.
Asi 1 on keeruline oskus, aga see on meile loomulikum, sest see on isekam. Meile kõigile ju meeldib ennast jagada. Ka sellele salatsejale meeldib kui teda kuulatakse, valitakse, tahetakse ja väärtustatakse.
Asi 2 on aga pähkel. See muutub üha suuremaks pähkliks ühiskonnas, kus paljude inimeste moto on "Jää alati iseendaks". Mida see tähendab?
Kas see tähendab teistega üldse mitte arvestamist?
Teiste ignoreerimist?
Surmani enda tavalisusesse, saladuslikkusesse, ebapiisavusse ja väärtusetusesse uskumist?
Ma ei saa öelda, et üks ASI on tähtsam kui teine. Küll aga tean, et see teine on väga palju keerulisem. Ja heaks suhtlemiseks on vaja mõlemat.
Väga hea teise kuulaja, kes ennast üldse ei jaga on lõpuks väga tüütu suhtluspartner. Ta on muidugi ideaalne inimesele, keda teine inimene ei huvitagi.
Väga raske on olla mõjus juht, õpetaja või suhtleja kui sa ei oska teist inimest näha ja kuulda. Sellisel juhul sa ilmselt ei näe vajalikke märguandeid, millest sõltub kas sinu info saab üldse kohale jõuda. Sellisel juhul ajad sa ilmselt oma asja ja suure tõenäosusega sisemiselt jälestad neid teisi üha rohkem, sest nad segavad sind ja su plaani oma kummalise käitumisega. Sa ei mõista seda ja ei taha ka. Sa tahad teha lihtsalt oma tööd. Aga su töö toimub alati inimkeskkonnas. Ja nii see inimjama jätkub.
Julgemaks suhtlejaks saamine on katsetamine ja õppimine, millal on vaja riskida julgemalt küsida või olla pikemalt ja ebamugavamalt vait või mõista, et hetkel on küsimus teises, mitte sinus ja sinu reaktsioonis. Ja jälle garantiid ei ole, et läheb õigesti.
Julgus tähendab otsust proovida.
Kumbki ASI ei ole anne, mis antakse meile emaüsast kaasa. Need mõlemad on õpitavad oskused, mille me omandame õpetuste, jäljenduse ja elukogemuse käigus.
Ja need mõlemad vajavad oskuslikuks kasutamiseks väga palju julgust ja heatahtlikkust. Enda ja teise suhtes.
Julgus kaasneb harjutamisega. Julgemine on kompetentsuse tulemus. Alguses ei saagi olla kohe julge. Siis on vaja piisavas koguses naiivsust ja pealehakkamist lootuses, et läheb hästi ja seda kõike isegi siis, kui sa väga kardad.
Mis siis on julgem suhtlemine?
Julgem suhtlemine on minu jaoks avatuna ja kontaktis püsimine. Nii iseenda kui ümbritseva eluga.
Julgemaks suhtlemiseks on vaja riskida ja suhelda erinevate inimestega erinevates olukordades.
Aga veelgi rohkem on julgem suhtlemine sisemine töö.
See on töö oma väärtustunde ja oma väärimistundega. See on töö suhtlemise tähenduse ja oma mõjuvõimu mõistmisega.
Nii saad hakata nägema, et sa oledki võrdne laulma oma laulu. Sul on õigus otsida endale parimat laulu kohta. Sul on alati palju rohkem valikuid, vabadust ja võimu kui sa arvad.
Ja see ongi julgem suhtlemine, mis toetab elu ka kõige keerulisematel perioodidel.
Sest just siis mõistame kui suur väärtus on headel suhetel ja kasvõi hetke kestval inimlikul kohtumisel.
Ja kui kurnav energia röövel on kehv või ebakindel suhtlemine.
Igaüks meist saab pakkuda seda inimlikku puudutust nii endale kui teisele.
Mida pead sina julgeks suhtlemiseks?
Kui sa tunned, et sinu laul jääb su sisse kinni, siis tule Julgemaks suhtlejaks saamise kursusele!
Aitan Sul turvaliselt mõista ennast suhtejana ja suhtlemist üldse.
Ikka selleks, et saaksid vabalt ja rõõmuga oma elus osaleda!
Comments