Ma arvan, et üldse inimesed, kes loevad on ohtlikud. Nende mõtted pole ju näha ja mine sa tea, mis nad kõik välja mõtlevad. Miks muidu on läbiaegade raamatuid tsenseeritud, keelatud, põletatud?
Olen tahtnud lugemisest juba ammu kirjutada, aga seni ei ole õiget aega olnud. Minult küsitakse igal esinemisel ja koolitusel raamatu soovitusi. Jagan neid nüüd ka teiega, sest võibolla otsib keegi veel raamatut, mis aitaks edasi. Tahtsin anda ainult 10 soovitust, aga tuli 75 raamatut, mis on mind tugevalt puudutanud ja mõjutanud. Jagasin need 6 teemasse, mis peegeldavad minu huvialasid ja kirge.
Olemisest ja elust
Enda mõistmisest, endaks saamisest ja endaga leppimisest
Naine olemisest
Suurepärasuse kasvamine ja enesemeisterlikkus
Juhtimisest, õppimisest, õpetamisest, mõjutamisest, kasvatamisest, loovusest
Ettevõtlus ja ise teha julgemine
Et see gigantne list liiga raske ei oleks, siis on selle postituse lõpus ka esimesed 12, millest soovitan alustada. Igast teemast on vähemalt üks raamat, millest soovitan alustada.
Raamatud on kaasteelised
Tunnistan, raamatud on mu jaoks väga olulised. Aga minu lugemise lugu on keeruline. Mõned aastad tagasi ei oleks ma veel julgenud tunnistada raamatute nii tähtsat kohta mu elus. Nüüd olen oma „nohiku“ staatusega leppinud ja julgen rohkem rääkida oma suhtest raamatutega.
Üks kõige hirmsamaid asju, mis saab juhtuda on, et raamat saab läbi ja midagi ei olegi lugeda. Igaks juhuks peab teine raamat ka kaasas olema.
Lugemine ei ole minu jaoks hobi. See on loomulik elu osa nagu toit ja õhk.
Ma ei identifitseeri end lugemise või raamatute kaudu. Nad on abilised, lohutajad, rõõmustajad, inspireerijad. Nad on nagu sõbrad, kes räägivad su kohta palju.
Minu jaoks on raamatud alati olnud kaasteelised. Ma julgen öelda, et nad on mu kõige olulisemad mentorid, õpetajad, kes on aidanud kõige raskematel aegadel ja hetkedel, mil ei oska ennast väljendada.
Ma ei otsi raamatust tõde. Ma otsin sealt mõtteid, vaatenurka. Raamatu autori mõtted võimaldavad mul avastada oma mõtteid, oma tundeid, võimaldavad mul tunda. Nad on kui süütajad, mis panevad minu sisemise tule tööle.
Raamatud on väga võimsad ja seetõttu on väga oluline valida, millal ja mida lugeda.
Raamatud on kui inimesed, kes tulevad su ellu ootamatuid teid pidi. Väga paljude raamatute puhul ma mäletan kuidas ja kelle vahendusel nad saabusid või kus nad raamatupoes olid. Ehk siis, milline oli meie suhte algus ja kohtumine. Mul on väga palju raamatuid, mis pidid mu ellu tulema, kuid ma ei olnud temaks veel valmis. Ja nii ta ootas vahel mitu aastat õiget aega, kuni ühel hetkel oli hetk käes. Hetk, mil temas oli peidus see, mida ma just sel hetkel vajasin.
Lugemise lugu
Ma ei tea, millal ma lugema hakkasin. Ma ei ole kindel, et ma kooli minnes lugesin. Meil oli väga palju raamatuid ja väga tore lasteraamatute kapp, mis oli natuke minu salakapp, mida ma siis sorteerisin ja korraldasin ning vaatasin pilte.
Kuigi meil oli palju raamatuid, siis see ei tähenda, et nad olid seal väärtustatud. Mu ema armastas raamatuid. Raamatute hulk ja raamaturiiulid olid meie kodus alatine alandamise ja kommenteerimise teema. Oma ema kaudu sain ma ligipääsu raamatutele, aga oma isa ja venna kaudu sain teadmise, et raamatud on halvad, ohtlikud ja võivad põhjustada valu. Nii ma siis õppisin oma armastust varjama. Mõned aastad tagasi sai kauakestnud raamatute vihkamine ka füüsilise vormi, kui suur hulk mu ema raamatuid viidi minema. Mõistan, et ruumi saamise eesmärgil, aga mu ema jaoks oli see häving. Ta päästis mingi hulga ja seejärel lahkus, sest tema raamatute kasti ladumine oli vägivald ja hävitustöö. Kõike saab alati teha erineval moel. Ma tean, et minu lugu pole ainus ega eriline.
Kiirest lugejast aeglaseks
Mulle on alati meeldinud lugeda sama raamatut ja vaadata sama filmi palju kordi. On filme, mida ma olen kindlasti vaadanud vähemalt 100x. Ühe haiguse nädala ajal lugesin „Veel üks Lottet“ 9 korda. Nii et ma ei väsi.
Ma vist lugesin kiiresti. Aga siis kuskil 3. või 4. klassis juhtus midagi. Ma arvan, et mingil hetkel oli mõtestamata kohustuslikku kirjandust ja luuletuste lugemist liiga palju Kuna minu iseolemine olid väga väga haprad ja nõrgad, siis ilmselt läks minus midagi katki ja enesekaitseks hakkasin lugema aeglaselt. Paaril korral ei olnud ma nõus enam tervet luuletust üksi esitama, nii et oli õpetaja sunnitud luuletuse tükkideks lõikama ja ka teisi kaasama. Õnneks said seejärel ka teised lavakogemust, kuid mina sain ka trauma.
Ja nii algasid minu piinliku aeglase lugemise aastad, mis kestavad siiani, lihtsalt ilma piinlikkuseta. Lugemise kiirust küll keegi ei näe, aga ma teadsin, et teised loevad kiiremini ja see oli piinlik, nii et seda pidi varjama.
Selle piinlikkuse tõttu tähendas lugemine sageli võidujooksu kellegi nähtamatuga. Vaja oli kiiresit lugeda, mis siis tähendas mõttetut tähtede vaatamist ja lehtede keeramist. Kähku oli vaja lõppu jõuda, mida tekstist aru saada.
Taasavastasin raamatute tõelise võlu tänu kahele kohustuslikule raamatule „Kõrboja peremees“ ja Emile Zola „Therese Raquin“. Need olid raamatud, mille tekstid puudutasid ja võlusid, et nii on võimalik kirjutada, öelda ja tekitada minu sees mõtteid, tundeid. Puudutada, käivitada, kõnetada ...
Veelgi hiljem aitas mul päriselt ja mõttega lugema hakata raamatuklubi Antonovka loomine. Kohtusime sõpradega iga kuu. Lugesime kordamööda Eesti ja välisautoreid ning jagasime mõtteid. See arutamine, jagamine, kuulamine andis mulle loa hakata mõtlema, tunnetama, tundma, kirjutama üles mõtteid. Ehk siis sain loa hakata veelgi aeglasemalt lugema. Ja naudis seda täielikult, sest ainult nii saavad avalduda raamatu mõtted ja üles kerkida oma mõtted ning tunded.
Head raamatud on pühad, kellele saab haiget teha. Seetõttu ma enam raamatuid väga soovitada ei julge, sest nad peavad ise su juurde tulema. Aga jagada võib ikka.
Minu 12 millest alustada:
Benjamine Hoff “Puhh ja Tao”
Victor E. Frankl “Man’s Search for Meaning”
Michael Ende „MOMO: Tüdruk, kes tõi inimestele nende aja tagasi“
Lois R. Frankl “Nice girls don’t get the corner office”
Dan Norris “7 Day Startup”
Runa Magnus „Branding Your X-Factor: How the Secret to Success is Already In Front of Your...“
Chris Guillebeau "100$ StartUp"
Alice Miller „Sinu enese pärast“
Andre Agassi "Avatud"
Peale Agassit loe ka Rafael Nadal “Rafa”
Alice Miller „The Drama of The Gifted Child: The Search for the True Self“
Tommy Hellsten “Jõehobu elutoas”
Vaata ka ülejäänud raamatuid – “75 raamatut ja autorit, kes on mind puudutanud, kasvatanud, mõjutanud, julgustanud, õpetanud“.