top of page

Nordic Business Forum ja mis seal räägiti 2



Pildil: Selina Juul ja Epp Adler

Teine päev oli veelgi huvitavam. See ülevaade on natuke pikk, aga loe iga päev ühest esinejast. Kõik oli nii huvitav ja väärtuslik, et ei tahtnud liigselt lühendada ja head infot kaustikusse jätta.

Nii, kes ja mida nad rääkisid.

SELINA JUUL

Selina Juul on power-chick Taanist, kes on algatanud Taani suurima toiduraiskamise vastase liikumise Stop Wasting Food.

Selina on algselt pärit Moskvast. Tema mälus on pilt vanaemast, kes tuli poest koju ja ütles „Poes ei olnud süüa“. 1992. aastal kolis ta emaga Taani ja nägi toitu täis poode ning kohtus ka suure toiduraiskamisega.

2008. aastal algatas ta Facebookis lehe Stop Wasting Food, mis on tänaseks kasvanud suureks liikumiseks. Muu hulgas on sellega liitunud üks suur poekett, kes teeb kampaaniaid ka üksiktoodetele, mitte ainult suurtele pakkidele ja kogustele. Selle muutuse tulemus on rohkem kliente.

Liikumise üks põhimõte on, et nad ei ole toidupolitsei. Nad tegelevad teavitamisega ja aitavad inimestel teha targemaid valikuid, mille tulemusena väheneb ka toidu raiskamine.

Aga mis ta rääkis.

„Me toodame 1/3 toidust prügiks. Keskmine Euroopa pere raiskab 900€ väärtuses toitu ja 20h toiduhankimisele kulutatud aega igal aastal. Lõpetage oma raha ja aja raiskamine!“

Nipid, kuidas toiduraiskamist vähendada?

  1. Pane külmikus vanemad asjad ette, et neid näeksid ja jõuaksid nad õigeaegselt ära kasutada.

  2. Su sügavkülmikus elavad UFOd – Unidentified Frozen Objects ehk siis eesti keeles TKO – tundmatu külmunud objekt. Tutvu nendega ja võimalusel tarbi, kui nad osutuvad toiduks!

  3. Enne poodi minekut tutvu oma köögi, külmkapi ja sügavkülmiku sisuga. Äkki seal on su vajalikud asjad juba.

Toiduraiskamise lõksud ja nende vältimine:

  1. Võta kantav korv, et tunneksid raskust ja saaksid seetõttu adekvaatsemalt toidukogust hinnata.

  2. Ära tee liiga palju! Pea meeles, teid on 3, mitte 13.

  3. Kasuta väiksemaid taldrikuid. See reguleerib su portsjonit.

  4. Ära pane kogu toitu korraga lauale ehk too toit lauale käikudena, mitte buffet’na. Buffet-tüüpi lauas tekib rohkem jääke.

  5. Julge restoranis toit kaasa võtta, kui kõike ei jõudnud ära süüa.

  6. Õpi toitu ümber töötlema. Seline on kirjutanud toidujääkide kokaraamatu.

„Taaskasuta, töötle ümber, säästa raha, säästa aega, säästa Maailm!“

Vaata Selina TedEx Kea esinemist

RACHEL BOTSMAN – „Jagamismajandus: Usalduse uus ajastu“

Rachel Botsman on maailmselt hinnatud ekspert. Tema valdkond on digitehnoloogia võimaldatud koostöö ja usaldus ning selle mõju meie elule, tööle, pangandusele, tarbimisele. Maailma Majandusfoorum nimetas ta „Nooreks Globaalseks Liidriks“.

Jagamismajandus sunnib väärtusest, kasvamisest ja usaldusest teisiti mõtlema.

„Jagamismajandus on andnud asjadele uue VÄÄRTUSE.

Kuidas saame uut väärtust olemasolevatest vahenditest?

Leia valu, mida jagavad paljud inimesed.

Maailm on täis kasutult seisvaid (idling assets) ressursse: jagamismajandus on kasutusse võtnud isiklikud autod, isiklikud tühjad voodid, kasutamata hoovid parkimiseks jne.

Mis on kasutult seisva ja kasutamata vahendite sotsiaalne, majanduslik ja keskkondlik väärtus?“

„Usaldushüpe (trust leap) juhtub siis, kui me võtame riski teha midagi uut või teistmoodi võrreldes sellega, kuidas me seda alati oleme teinud.

KASVAMINE – 2008. aastal oli raske ette kujutada, kuidas online suhtlus saab vahendada offline kogemusi.

AirBnB lõi turu ressursile, millel ei olnud varem turgu. Nad muutsid inimeste reisimise viise. Varasema kalli võimaluse – hotelli, kõrvale tekkis kergem ja odavam võimalus.

Kes oleks arvanud, et inimesed on valmis võhivõõraid oma koju lubama? AirBnB tõestas, et lubavad. Ja on tänaseks Mariotti keti järel väärtuslikeim majutusvaldkonna ettevõte maailmas.“

„Maailmas toimub midagi veidrat.

Überil ei ole autosid, ent on üks suurim transpordi pakkuja.

Facebook ei loo ise sisu, kuid on maailma üks enim sisu koondav platvorm.

AirBnB ei oma kinnisvara, kuid on üks maailma suurim majutuse pakkuja.“

Valuuta on muutunud – müüd sa asju või pead müümiseks tagama usalduse?


„Usaldus langeb neljas suures sektoris: valitsus, äri, meedia ja vabaühendused. Institutsionaalne usaldus ei ole disainitud digiajastuks.“

„Usaldus on nagu energia.“

„Jagamismajanduses pead sa eelkõige usaldama ideed (nt kodumajutus); seejärel platvormi, mis teenust vahendab (nt AirBnb, sa pead teadma, et nad vajadusel aitavad kui midagi peaks valesti minema) ning alles siis lõppteenuse pakkujat. Traditsioonilises süsteemis usaldame dokumente (nt ID-kaart). Jagamismajanduses hindame inimesi kaardi või profiili alusel.

Kus selles süsteemis asub vastutus või kellele anname üldse usalduse – online keskkonnale, seda omavale organisatsioonile või inimesele?“

„Me oleme hakanud usaldama koodi. Tänapäeval oleme sageli delegeerinud oma otsustamise ja usaldamise võime paljudele algoritmidele.“

„Efektiivsus on usalduse vaenlane. Usaldus vajab hõõrdumist. Meil on vaja aeglustada, et usaldust hinnata.“

„Jagamismajanduse 3 usalduslainet:

  1. laine - Infovahetus ja info kättesaadavus.

  2. laine – Tehinguline ehk teenuse reaalne saamine

  3. laine – Kogemuslik ehk kas kasutaksid veel ja soovitaksid teis

Ehk tänaseks oleme jõudnud punkti, kus peame küsima – Kuidas kasutada tehnoloogiat, et suurendada usaldust, aga samas aidates meil endil teha paremaid otsuseid?“

„Peamine probleem ei ole tehnoloogias ja selle arengus, vaid väga suur nihe on toimunud selles, kuidas MEIE ISE usaldusest arvame.

Usaldus ei ole masinas. See on endiselt meis!“

„Ma usun, et pikas perspektiivis võidab alati usaldus.“

Vahepalaks esines noor ja pime jazzpianist José André Montano.

„Sa ei pea võitlema. Sa pead lihtsalt unistama kogu südamest.

Lihtsalt ela