Ma olin väga inspireerivast Nordic Business Forumist kuulnud oma kalli Marise vahendusel juba aastaid. Kuigi olin aastaid inspireerivate ürituste näljas, siis mulle ei tulnud kunagi mõttessegi, et mina võiksin sinna minna. Seal käivad ju edukad ja …. Ehk siis mitte mina. (Loe: piiravad uskumused, kes ma olen ja kus ma võin olla).
Aasta tagasi aga teatas Maris, et ta läheb järgmisel aastal ka. Ja ma siis mõtlesin, et miks siis mina ei võiks nii heale üritusele minna. Kui ma tahan olla edukas ettevõtja, siis tuleb ka vastavalt käituda. Investeerida endasse ja headesse asjadesse ning ümbritseda end inspireerivate inimestega. Kogemus näitas, et kodus unistamine ja ainult tasuta või odavad üritused ei täida mu igatsust.
Nordic Business Forum toob kaheks päevaks kokku 7500 inimest – ettevõtjaid, juhte, mõjutajaid ja kõiki teisi huvilisi. Korraldajate ambitsioon on saada maailma parimaks ärifoorumiks. Osade sõnul ta seda juba on.
KÕIK SUURED JA ÄGEDAD ASJAD SAAVAD ALGUSE ÜHEST PISIKESEST, ENT ASTUTUD SAMMUST
Kõik sai alguse ühest väikesest 80 inimesega seminarist Jyväskyläs 2010. aasta. Pilet maksis siis 5€, nüüd veidi rohkem ja inimesi on ka veidi rohkem. Peale seda tekkis neil mõte teha veidi suurem üritus, aga neil oli vaja peaesinejat. Hulljulge ideena otsustati kutsuda endine USA asepresident ja keskkonnakaitsja Al Gore. Hull mõte küll, aga ta tuligi ja kõik sellele järgnenu on ajalugu.
OSAVÕTLIK JA MÄRKAV SEKKUMINE
Enne kui ma sisu lühidalt tutvustan tahan mainida, et tegemist oli mu elu seni kõige suurema üritusega (laulupidu ei osale sellest võistluses) ja ka kõige parema korralduse ning teenindusega üritusega, mida ma eales näinud olen.
Teenindajad olid tudengid, kes õpivad erinevaid ettevõtlusega seotud erialasid. Ma tahaksin väga teada, kuidas neid treeniti. Esiteks oli teenindajaid meeletult palju. Keegi ei olnud kunagi puntras ja kõik olid koguaeg kohal. Vaimselt kohal. See väljendus väga kiires ja meeldivas sekkumises. Kui jäid hetkeks seisma ja otsisid midagi, siis ilmus hetkega abiline, kes vastas su küsimusele või soovis head foorumit. Hoolitsemine tipnes küsimusega, kas mu sõbranna Maris vajab oma põletikus silmaga abi.
See kõik võib kõlada liigsena, kuid sel üritusel tundsid sa end tõeliselt märgatu ja hoituna. Sa olid inimene, mitte lihtsalt üks tükk massist. Hämmastav kogemus ja andis tõestuse, et selline hoolitsev ja inimlik teenindamine on päriselt võimalik, ka nii suurel üritusel.
MIDA RÄÄGITI?
Annan lühikese ülevaate esinejatest esimese päeva esinejatest, sest head asja peab jagama. Äkki saad ka inspiratsiooni või leiad mõne uue infootsa.
Kõik algas ootamatu 2 Cellos kontserdiga. Olen neid aastaid jälginud ja soovinud neid esinemas näha, aga nüüd tulid nad ise minu juurde. Mina pidin lihtsalt aasta tagasi oktoobris ühee ideele jah ütlema ja reaalselt pileti ostma.
STEPHANE GARELLI
Väga naljakas, tugev ja huvitava perspektiiviga maailma konkurentsivõime emeriitprofessor ja endine Maailma Majandusfoorumi juht.
Mõned mõtted
“Me oleme praegusel ajal käiberaha-rikkad ja investeeringute vaesed. Meie maailmas on tööta nii inimesed kui raha.” Kuidas on sinu raha rakendatud?
“Robotitel on kompetents, aga neil ei ole taipamist. Ja meie käes on alati ülimrelv – väljalülitamisnupp!”.
“Uus põlvkond on selfi-põlvkond. Nad käivad reisil ja naasevad hulga piltidega endast, mitte külastatud kohtadest. Nad tahavad maailma mõjutada ja parandada, aga on sageli nõrgalt ühiskonnaga seotud. Viimaste uuringute järgi on nad 10h39min ekraanis, st et nad seisavad reaalsusega silmitsi vaid 6h päevas, juhul kui nad magavad ka.”
“Me elame “Tasuta on äge” maailmas. Pea meeles, et kui sa arvad, et toode on tasuta, siis oled sina ise toode. Kui toode on tasuta, siis tähendab, et sa oled olnud nõus jagama oma isiklikku infot.”
Soovitused:
Jää alati positiivseks! Lõpeta muretsemine.
Kui sa oled juht ja sa ei tea kuhu minna, siis ära ütle seda. Kui teada saad kuhu lähete, siis ütle, et sinna pidimegi minema 😊
Hoolitse oma inimeste eest ja hoia nad õnnelikena.
ADAM GRANT
Organisatsioonipsühholoog ja väga heade raamatute “Originaalsus” ja “Anna ja võta” autor.
“Meie organisatsioonides ei ole puudust ideedest. Meil on puudus juhtimisest, mis võimaldaks nende ideedega midagi teha. Inimesed on alandlikud ja kardavad sõna võtta.”
Mida originaalselt mõtlevad inimesed teevad:
Nad panevad oma halvema jala ette ehk julgevad välja tuua oma puuduseid.
Nad muudavad tundmatu tuttavaks nii endale kui teistele.
Nad hoolitsevad psühholoogilise turvatunde eest. Nad loovad ruumi, kus võib rääkida. Kui sa nõuad ainult lahendusi, siis sa vaigistad ruumi ja lõpuks ei kuule ka probleemi ning lõpuks pole ka lahendusi.
Nad väldivad ja ennetavad grupimõtlemist. Grupis peab saama ja tohtima teisiti arvata, teisiti mõelda kartmata grupi tasakaalu ja harmoonia pärast.
Nad ei otsi oma inimestes kultuurilist sobivust, vaid kaasavad erinevaid, mitmekesiseid ja kohati sobimatuid inimesi, sest nii toob organisatsiooni uue perspektiivi. Palka kultuurilise panuse järgi, mitte sobivuse järgi. Küsi, mida see inimene juurde toob, mitte kuidas ta olemasolevasse sobitub.
SEVERN CULLIS-SUZUKI
Keskkonnakaitsja.
“Meie kasvule fokusseeritud majandus areneb ülejäänud maakera eluga vastupidises suunas.”
“Me oleme ebakindlad ja isekad. Ebakindlus kasvatab enesekesksust. Selles seisus ei ole andmine võimalik, sest sa pead end kaitsma.”
“Kui sa tahad areneda, siis sa vajad mitmekesisust. Mitmekesisuse printsiip käibib kõige kohta.”
“Meid päästab meie inimlikkus. Fossiilkütuste-järgne maailm peab olema rajatud inimväärtustele.”
“Me valime mitmekesisuse, mitte väljasuremise!”
JAMES HANSEN
Keskkonnateadlane ja endine NASA Goddardi Kosmoseuuringute Instituudi direktor.
“Meie praeguses maailmas on kolm ebaõigluse suunda:
Täiskasvanud noortele (mis maailm neile jääb?)
Põhi lõunale (enamus maailma vaesust on lõunapoolsetes piirkondades)
Inimesed teistele liikidele (kellel on rohkem õigust siin maailmas elada?)”
“Nii kaua kui fossiilkütused võivad olla jätkuvalt odavaim energia, ei ole võimalik meil fossiilkütuste sõltuvusest vabaneda.”
RICHARD BRANSON
Virgin Groupi asutaja, sariettevõtja, kosmoseturismi arendaja jpm.
Richard Branson on olnud väga oluline inimene minu ettevõtjaks kasvamise teel. Mulle meeldivad tema põhimõtted, ettevõtlusstiil ja isiksus. Tore oli näha, et ta oli päris elus veelgi ehedam ja ägedam. Lihtsalt üks suurepärane inimene.
“Ettevõtja on inimene, kes loob midagi, mis teeb teiste elu paremaks.”
Tema peamine soovitus “Hakka pihta ja tee ära!”
“Kui sa juhid oma äri, siis sa pead olema hea juht, hea delegeerija, hea kuulaja. Otsi inimesi, kes on inimestega head. Sinu eest teevad töö ära teised ja nende eest peab hoolt kandma.”
“Harjuta andestamise kunsti!”
“Harjuta delegeerimise kunsti”
“Kuluta kogu oma aeg, et leida sinu paremaid või sama häid inimesi. Anna neile vabadus eksida ja õppida.”
“Tänapäeval on edukad need, kes on inimestega head.”
“Meie maailmajaos ei ole meil ühtegi põhjust, et mitte olla õnnelikud. Me oleksime väga kurvad ja haletsusväärsed inimesed, kui me ei oskaks väärtustada seda, et meie põhivajadused on väga hästi rahuldatud. Kõigil inimestel siin ruumis on olnud väga palju õnne. Kui me ei suuda naeratada, kes siis üldse suudab?”
SELINA JUUL
Selina Juul on power-chick Taanist, kes on algatanud Taani suurima toiduraiskamise vastase liikumise Stop Wasting Food.
Selina on pärit Moskvast. Tema mälus on pilt vanaemast, kes tuli poest koju ja ütles „Poes ei olnud süüa“. 1992. aastal kolis ta emaga Taani ja nägi toitu täis poode ning kohtus ka suure toiduraiskamisega.
2008. aastal algatas ta Facebookis lehe Stop Wasting Food, mis on tänaseks kasvanud suureks liikumiseks. Muu hulgas on sellega liitunud üks suur poekett, kes teeb kampaaniaid ka üksiktoodetele, mitte ainult suurtele pakkidele ja kogustele. Selle muutuse tulemus on rohkem kliente.
Liikumise üks põhimõte on, et nad ei ole toidupolitsei. Nad tegelevad teavitamisega ja aitavad inimestel teha targemaid valikuid, mille tulemusena väheneb ka toidu raiskamine.
Aga mis ta rääkis.
„Me toodame 1/3 toidust prügiks. Keskmine Euroopa pere raiskab 900€ väärtuses toitu ja 20h toiduhankimisele kulutatud aega igal aastal. Lõpetage oma raha ja aja raiskamine!“
Nipid, kuidas toiduraiskamist vähendada?
Pane külmikus vanemad asjad ette, et neid näeksid ja jõuaksid nad õigeaegselt ära kasutada.
Su sügavkülmikus elavad UFOd – Unidentified Frozen Objects ehk siis eesti keeles TKO – tundmatu külmunud objekt. Tutvu nendega ja võimalusel tarbi, kui nad osutuvad toiduks!
Enne poodi minekut tutvu oma köögi, külmkapi ja sügavkülmiku sisuga. Äkki seal on su vajalikud asjad juba.
Toiduraiskamise lõksud ja nende vältimine:
Võta kantav korv, et tunneksid raskust ja saaksid seetõttu adekvaatsemalt toidukogust hinnata.
Ära tee liiga palju! Pea meeles, teid on 3, mitte 13.
Kasuta väiksemaid taldrikuid. See reguleerib su portsjonit.
Ära pane kogu toitu korraga lauale ehk too toit lauale käikudena, mitte buffet’na. Buffet-tüüpi lauas tekib rohkem jääke.
Julge restoranis toit kaasa võtta, kui kõike ei jõudnud ära süüa.
Õpi toitu ümber töötlema. Seline on kirjutanud toidujääkide kokaraamatu.
„Taaskasuta, töötle ümber, säästa raha, säästa aega, säästa Maailm!“
RACHEL BOTSMAN – „Jagamismajandus: Usalduse uus ajastu“
Rachel Botsman on maailmselt hinnatud ekspert. Tema valdkond on digitehnoloogia võimaldatud koostöö ja usaldus ning selle mõju meie elule, tööle, pangandusele, tarbimisele. Maailma Majandusfoorum nimetas ta „Nooreks Globaalseks Liidriks“.
Jagamismajandus sunnib väärtusest, kasvamisest ja usaldusest teisiti mõtlema.
„Jagamismajandus on andnud asjadele uue VÄÄRTUSE.
Kuidas saame uut väärtust olemasolevatest vahenditest?
Leia valu, mida jagavad paljud inimesed.
Maailm on täis kasutult seisvaid (idling assets) ressursse: jagamismajandus on kasutusse võtnud isiklikud autod, isiklikud tühjad voodid, kasutamata hoovid parkimiseks jne.
Mis on kasutult seisva ja kasutamata vahendite sotsiaalne, majanduslik ja keskkondlik väärtus?“
„Usaldushüpe (trust leap) juhtub siis, kui me võtame riski teha midagi uut või teistmoodi võrreldes sellega, kuidas me seda alati oleme teinud.
„KASVAMINE – 2008. aastal oli raske ette kujutada, kuidas online suhtlus saab vahendada offline kogemusi.
AirBnB lõi turu ressursile, millel ei olnud varem turgu. Nad muutsid inimeste reisimise viise. Varasema kalli võimaluse – hotelli, kõrvale tekkis kergem ja odavam võimalus.
Kes oleks arvanud, et inimesed on valmis võhivõõraid oma koju lubama? AirBnB tõestas, et lubavad. Ja on tänaseks Mariotti keti järel väärtuslikeim majutusvaldkonna ettevõte maailmas.“
„Maailmas toimub midagi veidrat.
Überil ei ole autosid, ent on üks suurim transpordi pakkuja.
Facebook ei loo ise sisu, kuid on maailma üks enim sisu koondav platvorm.
AirBnB ei oma kinnisvara, kuid on üks maailma suurim majutuse pakkuja.“
Valuuta on muutunud – müüd sa asju või pead müümiseks tagama usalduse?
„Usaldus langeb neljas suures sektoris: valitsus, äri, meedia ja vabaühendused. Institutsionaalne usaldus ei ole disainitud digiajastuks.“
„Usaldus on nagu energia.“
„Jagamismajanduses pead sa eelkõige usaldama ideed (nt kodumajutus); seejärel platvormi, mis teenust vahendab (nt AirBnb, sa pead teadma, et nad vajadusel aitavad kui midagi peaks valesti minema) ning alles siis lõppteenuse pakkujat. Traditsioonilises süsteemis usaldame dokumente (nt ID-kaart). Jagamismajanduses hindame inimesi kaardi või profiili alusel.
Kus selles süsteemis asub vastutus või kellele anname üldse usalduse – online keskkonnale, seda omavale organisatsioonile või inimesele?“
„Me oleme hakanud usaldama koodi. Tänapäeval oleme sageli delegeerinud oma otsustamise ja usaldamise võime paljudele algoritmidele.“
„Efektiivsus on usalduse vaenlane. Usaldus vajab hõõrdumist. Meil on vaja aeglustada, et usaldust hinnata.“
„Jagamismajanduse 3 usalduslainet:
laine - Infovahetus ja info kättesaadavus.
laine – Tehinguline ehk teenuse reaalne saamine
laine – Kogemuslik ehk kas kasutaksid veel ja soovitaksid teis
Ehk tänaseks oleme jõudnud punkti, kus peame küsima – Kuidas kasutada tehnoloogiat, et suurendada usaldust, aga samas aidates meil endil teha paremaid otsuseid?“
„Peamine probleem ei ole tehnoloogias ja selle arengus, vaid väga suur nihe on toimunud selles, kuidas MEIE ISE usaldusest arvame.
Usaldus ei ole masinas. See on endiselt meis!“
„Ma usun, et pikas perspektiivis võidab alati usaldus.“
Vahepalaks esines noor pime jazzpianist José André Montano.
„Sa ei pea võitlema. Sa pead lihtsalt unistama kogu südamest.
Lihtsalt ela oma unistust ja ta võibki saada teoks.“
PATRICK LENCIONI
The Table Group asutaja ja president ning 11 raamatu autor. Patrick aitab organisatsioonidel mõista ja edendada töötajate haaratust ning meeskonnatööd.
Minu kommentaar: Ettekanne, millest ma ei osanud selle toimumise hetkel ja järel kohe midagi arvata, kuid juba foorumijärgsel päeval toimus valgustumine. Kogu minu töö Enesemeisterlikkuse ja MINA toetamisega võimaldab Patricku mudelil üldse teoks saada. Minu mudel sai sõsarmudeli. Ja paari nädalaga olen sellest rääkinud juba paljudele inimestele. See on üks väga praktiline väljund sellest imelisest üritusest.
Aga mis ta rääkis:
„Meeskonnatöö ei ole pehme asi. Liiga palju arvavad, et meeskonnatöö edendamiseks on vaja koos laulda ja tantsida.“
„Organisatsiooni edu 2 vajadust. Organisatsioon peab olema TARK ja TERVE.
TARK tähendab – strateegia, turundus, finantsid, tehnoloogia. <- Sellega on lihne tegeleda. See on mõõdetav.
TERVE tähendab – minimaalselt poliitikat, minimaalselt segadust, kõrge moraal, kõrge tootlikkus, madal tööjõuvoolavus. <- Sellega on palju raskem tegeleda. See on emotsionaalne. Seda poolt ärikoolis ei õpetata.
Enamus organistsioonid on TARGAD, kuid liiga paljud organisatsioonid vaevlevad segaduses ja liigses poliitikas/reeglites.“
4 Terve organisatsiooni distsipliini:
Loo ühtekuuluv ja ühtehoidev juhtkond.
Loo selgus. Kogu juhtkond peab sellest ühtemoodi aru saama.
Ülekommunkeeri seda selgust. Inimesed peavad uskumiseks sama asja kuulma 7x!
Tugevda selgust. Muuda süsteemseks ja institutsionaalseks, mitte bürokraatlikuks.
Kuidas luua ühtekuuluvat juhtkonda või meeskonda ehk 5 meeskonna käitumist?
Loe Patrick Lencioni raamatut: „5 Dysfunctions that destroy teams“
USALDUS – inimestevaheline usaldus, haavatavusel põhinev usaldus. Kui inimesed saavad päriselt öelda kuidas nad arvavad või tunnevad. Ehk inimesed saavad olla emotsionaaselt kohal. Piisab ühest inimesest, kes ei suuda olla haavatav ja end avada, et mürgitada kogu meeskonda. Juht peab oleme esimene, kes julgeb olla haavatav!
Enamus probleemid ei ole käitumuslikud, nad on struktuursed ja enamasti saavad alguse juhtkonnast. Seda põhjustavad usutavuse, usaldatavuse ja kompetentsi küsimused.
Kui sa juhina oled ehe ja aus, siis inimesed on valmis su eest läbi seinte minema.“
KONFLIKT – konstruktiivne ja produktiivne konflikt, mitte inimestevaheline konflikt. Ruum, kus saab olla eriarvamusel, sest sellest hõõrdumisest tekivad uued ideed ja uued lahendused.
Head suhted tuginevad võimele olla eriarvamusel ja selle tulemusena kasvada.
Sa pead tundma, et su juht ei hoia tagasi, nad väljendavad ennast ja avaldavad arvamust ning lubavad seda ka teistel teha. Ehk näitavad elavat eeskuju. Ja ei võta isiklikult.
Enamus organisatsioonides on liiga vähe head konflikti, kuna inimesed ei taha üksteise tundeid riivata. See ei tähenda, et sellises ruumis tunded ei ole riivatud.
Kui me ei saa ideede ja arvamuste osas olla eriarvamusel, siis see muutub isiklikuks konfliktiks.
Tugevad meeskonnad vaidlevad ja on eriarvamusel ning selle tulemusena muutuvad nad tugevamaks.“
PÜHENDUMINE – Kui arvamusi on palju, siis ühel hetkel on vaja otsustada. Kui me jääme konsensust ootama, siis jääb kõik liiga hiljaks, mis ei ole kellelegi kasulik. Sel hetkel on juhtimise roll väga oluline, et murda viiki ja lõpuks otsustada. Kui konsensus tekib loomulikult, siis see on ok.
Kui me ootame, et kõik oleksid nõus, siis tegelikult me ootame, et keegi lõpuks otsustaks!
Inimestel ei ole vaja saada oma tahtmist. Neil on vaja tunda, et neid kuulati ära ja seda arvestati.
Sellise usaldava eriarvamuste kuulamise tulemusena loodud otsusele on lihtne pühenduda.
VASTUTUSEL HOIDMINE – ilma pühendumiseta on vastutavus madal. Eesmärk on saavutada inimeste omavaheline vastutavus, kus kõik peavad üksteist vastutavana ja seega pühenduvad ning vastutavad ka ise.
Motivaator peaks olema soov, et sa ei vea teisi alt, mitte et tegemata jätmise järel saad bossilt karistada.
Kuidas luua sellist vastutavat kultuuri? Juht peab hoidma inimesi vastutavana. Juht ei ole peamine (main) vastutavuse allikas, aga ta on põhiline (ultimate).
Kui sulle juhina ei meeldi pidada inimesi vastutavana, siis sa ei hooli oma inimest. See tähendab, et sa ei hooli oma organisatsioonist, inimestest, ega sellest, mida nad peaksid tegema.
Me kõik vajame tunda end vastutavana.
TULEMUSED – Ilma vastutuseta ei ole fookus tulemustel. Tiimi liikmete fookus peab olema üldeesmärgil, mitte nende isiklikul ülesandel.
Kuidas suhtud tiimi, mis ei saavuta tulemusi? Kas ütled „Halb tiim, aga ikkagi sõbralik“?“
„Kangelasliku juhtimise kultuur praktikas on läbi.
Ta elab veel meedias, sest loob häid lugusid ja pealkirju.
Haavatavus on võti.
Parimad liidrid ei ole kuulsad. Fakt, et keegi on kuulus, ei tee teda heaks liidriks.
Liider peab olema tugev ja oma inimeste suhtes alandlik (humble).“
NICK VUJICIC
Nick Vujicic on motivatsioonikõneleja, kes räägi lootusest. Ta on sündinud ilma käte ja jalgadeta ning on siiski maailma kuulus kõneleja, kes räägib lootusest. Minu jaoks oli tema esinemine tehniliselt parim esinemine, mida ma kunagi näinud olen. Olen tema videosid vaadanud ja Iirimaa puhkuselt tulin tagasi tema raamatuga, mida nüüd loen. Ma ei olnud märganud, et ta esinebki ja ma näen teda live’s. See oli teine suur üllatus ja kingitus, mille sain tänu oma otsusele minna.
Mõned mõtted tema kõnest. Need mõtted tahan anda sulle kingituseks, sest minu jaoks on need väga olulised.
„Kõik ei ole võimalik, aga väga palju rohkem on võimalik, kui sa oskad ette kujutada!“
„Arenda tänulikkuse suhtumist. Näe, mis sul on. Ole kõige eest tänulik. Usu, see muudab su elu!“
„Fakt, et ma näen teistmoodi välja, ei tee mind inimesena teistsuguseks.“
„Meid takistavad peamiselt meie meele ja südame puuded (disabilities of our minds and hearts).“
„Kui sa paned oma õnne ajutistesse asjadesse, siis su õnn on ka ajutine.“
„Päris suhted on sinu õnneallikas.“
„Sinu katkistest osadest võib tulla väga palju head, kui sa annad oma katkistele osadele võimaluse.“
„Lepi sellega, mida sa ei saa muuta, ja muuda seda, mida saad. Ainus, kes nende vahel otsustab, oled Sina!“
„Me kõik alustame algusest, nullist. Alusta. Tee midagi! Ära ainult kurda. Ära ainult looda.“
„Vahel, see mida sa tahad, ei ole see, mida sa vajad!“
„Ütle oma lastele, et sa armastad neid, et nad on ilusad. Sellest sõltub nende eneseusk ja sellest nende julgus elada.“
„Ebaõnnestumine = õppimine. Enamus takistused on võimalused nende ületamiseks. Kui ebaõnnestud, siis proovid lihtsalt uuesti.“
„Heade asjade saamiseks tuleb vahel alguses mingit ebaõnnestumist taluda.“
„Kuidas saaks su elus midagi teisiti olla, kui sa ei tee midagi teisiti?“
Pane kirja 3 asja mis sul on ja 3 asja, mis sind väiksena hoiavad.
Ühed on su tugi, et edasi minna.
Teised inspiratsioon, millega tegelema peaksid.
BOYAN SLAT – väga inspireeriv ja lihtne 23aastane leiutaja Hollandist. www.oceancleanup.com asutaja
Boyanil on päris suur plaan. Ta on välja mõelnud süsteemi, kuidas ainult mõnekümne aastaga puhastada maailma ookeanid plastikprügist. Varem on arvatud, et selleks kuluks sadu aastaid. Tema süsteem ei kahjusta mereelu. Idee põnevaim osa on soov seda rahastada jätkusuutlikult ilma valitsuste rahata. Ehk ta tahab pakkuda meres olevat unikaalset materjali tootjatele toormaterjalina ja selle abil rahastada oma projekti. Sir Richard Branson oli igal juhul huvitatud.
„Mõte „kui me parandada ei suuda, siis ärme vähemalt halvemaks tee“, tundus mulle ebapiisavana. Teeme ikka paremaks!“
WILL SMITH – näitleja, filantroop, motivatsiooniesineja
„Ma olen raisanud väga palju aega hirmudele. Olen kartnud asju, mis kunagi ei juhtu. Vahel on lausa õnnistus, kui kardetud asi ka päriselt juhtub.“
„Naudi, mida sa teed.“
„Armastamine ja naermine hoiavad meid elus. Hoolitse, et su elus neid oleks!“