Sinu psüühiline esmaabikott ehk kuidas raskuste ja pimeda ajaga hakkama saada?
Elu on üks ootamatuseid täis möll. Me oleme õppinud valmistuma füüsilisteks ootamatusteks. Teame hädaabinumbrit, käime esmaabikursustel elustamist ja sidumist õppimas, kotis on lemmikvaluvaigisti. Enamus kodudes ja autodes on samuti mingid esmaabitarbed – plaastrid, puhastusvahendid, valuvaigistid, ravimtaimed vms. Mis on aga sinu psüühilises esmaabikotis?
Aasta teine uusaasta on vaevu alanud, kuid juba kuulen kõikjalt koolistressist, tööstressist, saabuva pimeduse stressist, kiiruse stressist jne. Seda praegu kui suvi sai alles läbi ja see nädal on olnud erakordselt soe ning päikseline.
Kas sa teadsid, et kiirabi ja esmaabi süsteemid on meil tänu esimesele maailmasõjale? Ehk siis meid valmistatkse süsteemselt ette õnnetuste ja traumade puhul käituma. Me teame, mida teha õnnetuse puhul. Kui muud ei tea, siis teame numbrit 112, mis aitab ja ütleb, mis teha. Või saadavad nad kellegi, kes teab ja oskab.
Siseelu esmaabi
Teine, sageli palju märkamatum ja tõsisem pool on oma vaimse tervise eest hoolitsemine. Kuna me oleme ju „hakkama saaja“ rahvas, siis me sageli märkame ja sekkume väga hilja. Me arvame, et meie apaatsus tuleneb meie iseloomust või vanusest või õigustame selle teiste sama seisuga. „Kõik keskealised on ju masenduses, järelikult on see normaalne“. Sama teeme ka liigse reageerimisega – näiteks plärtsumise, hääle tõstmise, solvumise, ägestumisega vms. „Kõik emad on ju sellised...“.
Need kõik on märgid, et midagi on lahti. Aga need ju ei jookse verd. Nii et sekkuda pole vaja. Ja ei tea ka kuidas.
Kas käitumine on kaasasündinud?
Kogu meie käitumine on reaktsioon meie sees toimuvale, mis tuleneb välistest mõjutajatest. Välised stiimulid ehk ärritajad (nii positiivsed kui negatiivsed, sõltub meie antud tähendusest) puudutavad ja mõjutavad meie põhivajadusi, põhiväärtuseid, põhimotivaatoreid. Kui need saavad hea mõjutuse, siis tekivad head tunded, mis toodavad pealtnäha hea käitumise. Kui aga tunneme, et meie põhiasju ähvardatakse, ohustatakse või võetakse ära, siis käitume neid kaitsvalt.
Meie käitumine ei ole kaasasündinud. Kogu meie käitumine on reaktsioon, mille toodavad meie tunded. Käitumist saab muuta, arendada, kontrollida.
Käitumine on see, mis toodab meie tulemusi.
Tulemuste muutmiseks on sul vaja märgata oma käitumist, mis ei tooda soovitavat tulemust. Ja siis püüda mõista, mis sellist käitumist toodab ehk mis on ohustatud, et sa „pead“ nii käituma. Sellisel kujul mõeldes saad hakata oma „imelikku“ käitumist aktsepteerima ja mõistma (mitte õigustama) ning alles seejärel saab hakata seda arendama ja muutma.
Me kõik oleme erakordselt tundlikud tegelased, kes püüavad igapäev lõputust ootamatute ärritajate möllust eluga välja tulla.
Mõni päev on täis positiivseid ärritajaid (näiteks armumine, õnnitlused, head naljad, head uudised), et midagi ei saa teha. Teine päev jälle negatiivseid ärritajaid (konfliktid, tüütud ülesanded, liiga palju ülesandeid, sekkumine, paha ilm, liiga hea ilm vms).
Mõni ärritaja paneb plahvatama ja sa vajad maandamist. Teine jälle kaevab augu, millesse näoli sisse prantsatad.
Ja need õhku lendamised ja näoli kukkumised toimuvad sageli nähtamatult sinu enda sees. Ehk keegi ei saa sind aidata, sest keegi sageli ei teagi, et see juhtus. Sest me oleme õppinud seda mitte näitama. Ja isegi kui see paistab välja, siis enamus inimesed ei oska sind lihtsalt aidata, sest nad ise püüavad endaga hakkama saada. Sinu ägestumine või nutmine toodab ju neis oma tundemöllu.
Nii et parim vaimse esmaabi andja oled sina ise. Ja selleks esmaabiandjaks pead sa valmistuma ka ise, sest sina oled sinu parim ekspert.
KUIDAS SAADA ISEENDA VAIMSE ESMAABI ANDJAKS?
Nagu kõikide teiste õnnetuste puhul on ka siin reeglid samad.
Psüühilise esmaabi kuldreeglid
Parim on ennetustöö.
Hea kui abiandja patsienti tunneb.
Hea on varane sekkumine
Esmaabi andja ise peab olema väljaspool ohtu, sest kahest abivajajast pole kasu.
Abiandjal võiks olla hästi varustatud esmaabikomplekt.
Kui muu ei aita, pöördu järgmise eksperdi poole.
Õppida, õppida, õppida.
Tunduvad kummalised soovitused? Vaatame kohe järele.
1. Ennetustöö ehk tunne oma ärritajaid.
Mõtle: Mille või kelle peale sa plahvatad või maha kukud? Milla? Kus?
Ära hinda. Lihtsalt jälgi. Pane kirja ja õpi nägema mustreid. Juba see aitab. Vajadusel väldi ärritajaid. Kui see ei ole võimalik, muuda suhtumist ja kontrolli oma käitumist.
2. Hea kui abiandja patsienti tunneb ehk sinu kriisikäitumine
Milline on sinu paanikakäitumise mustrite valik?
Mõtle, kuidas käitud kui plahvatad või maha kukud. Pane kirja oma viis enim kasutatud taktikat (nt põgenemine, nutmine, hääletõstmine, süüdistamine, vaikimine vms). Ehk siis mida sa teed kui „kaas lendab pealt“. Milline on su kriisikäitumine kodus, tööl, lastega, võõrastega jne?
Kui sa seda tead, siis muutub varane sekkumine võimalikuks, sest tunned oma käitumise ära ja saad midagi teha.
3. Hea on varane sekkumine
Kui märkad mõnda oma kavalat kaitsetaktikat, siis saad koheselt sekkuda, et end kosmosesse lendamisest või liiga sügavale kukkumisest päästa.
4. Esmaabi andja ise peab olema väljaspool ohtu, sest kahest abivajajast pole kasu.
Siin kirjeldatud isiklik esmaabikursus on vaja läbida ajal, mil ei ole kriisi.
Sõjaks valmistutakse rahu ajal. Kriisis tegeled sa ellu jäämisega ja uue õppimiseks ei ole aega.
Nii et tutvu oma käitumise, ärritajate ja abivahenditega ajal, mil oled puhanud, rõõmus ja tugev. Nagu sa tead tavalisest esmaabist, siis õnnetuse toimudes käivitub sinu sees üks tegelane, kes mäletab kursusel õpitut ja hakkab automaatselt vastavalt käituma. Nii on ka sinu isikliku psüühilise esmaabiga. Kui oskad tuvastada aegsasti ärritajaid, tunned ära käitumismustri, siis käivitub abireaktsioon juba ise.
5. Abiandjal võiks olla hästi varustatud esmaabikomplekt.
Me kõik oleme unikaalsed. Meie kriisikäitumine on unikaalne, sest meie vajaduste, väärtuste, ebakindluste ja motivaatorite kombinatsioon on unikaalne.
Nii on ka sinu psüühiline esmaabikomplekt unikaalne. Ja selle komplekteerimiseks on vaja sinu ekspertiisi.
HARJUTUS: Mõtle ja kirjuta 10 tegevust, mis sind aitavad maandada või ergutada.
Pane see nimekiri endale seinale, et saaksid õigel ajal vajaliku ravivõtte kasutusele võtta. Kõiki ravivõtteid võid kasutada ennetavalt ka rahuajal piiramatus koguses!
NB! Vaata, et su nimekirjas oleks erineva aja- ja energiavajadusega tegevusi. Mõni, mis vajab vaid mõne minuti (nt hingamisharjutused, kaugusse vaatamine, timeout, naljakas video või pilt). Paar asja, mida saab teha igal hommikul, lõunal või õhtul (nt jalutamine, sport, üksi olemine, käsitöö, kirjutamine, lähedastega olemine või suhtlemine). Midagi, mida peaks tegema iga nädal, iga kuu. Ja kindlasti ka tegevused mis on vaja planeerida oma aastasse. Tegevused, mis teevad sind alati rõõmsaks ja vajavad veidi rohkem planeerimist ning aega.
6. Kui muu ei aita, pöördu järgmise eksperdi poole.
Tutvu ja tee endale nimekiri võimalikest abilistest.
Sõbrad, kellega on hea ja turvaline rasketel hetkedel jagada ning rääkida.
Võimalikud psühholoogid, terapeudid, superviisorid ja coachid, kes tunduvad huvitavad ja kasulikud ning kelle poole võiks pöörduda, kui tekib vajadus ja oled leidnud piisavalt julgust.
7. Õppida, õppida, õppida.
See töö ei lõpe eales. Nagu esmaabikursustel peab aegajalt käima, nii pead ka sina oma abiarsenali täiendama ja värskendama. Ärritujad muutuvad, märkad uusi käitumismustreid, avastad uusi ravivõtteid.
Loe, jälgi, kopeeri, varasta ideid, proovi.
Kas sa julged päriselt ka midagi teha ja midagi proovida?
Kõige sagedamini paneb mind imestama inimeste leidlikkuse puudumine. Nad on hädas ja tahavad abi. Sa võid neile ju anda nippe, aga nad ei võta ühtegi kasutusele. Nad isegi ei proovi. Isegi kui on teaduslikult tõestatud ja tuhandete poolt proovitud ravivõte. Nad pigem valivad soigumise ja tõestamise, et „meie peres nii ei tehta“, kui võtavad riski ja proovivad .
Isegi kui tundub imeliku ja naeruväärsena, siis äkki ikkagi töötab ja aitab!
Sa võid saada miljon parimat ideed, aga kui sa neid ei rakenda, siis nende mõju ka teada ei saa. Ja sageli ühest korrast ei piisa.
Head enda avastamist!
Kui vajad selles abi, siis tule toredasse ja praktilisse M.I.N.A nippide töötuppa „Kuidas enda tundmine võimaldab ennast paremini aidata?“.
Mis on minu psüühilises esmaabikotis?
5 tiibeti harjutused
Mediteerimine
Hingamisharjutused
Pikalt kõndimine
Metsas olemine
Voolava ja vuliseva vee vaatamine
Tantsimine
Sport
Lihtsalt olemine
Lähedastega olemine
Lastega mängimine
Vaheldus – midagi uut
Reisimine
Tore seltskond
Kirjutamine – aeg mõtlemiseks
Dekadents – nt kohv ja kook parimas kohvikus
Koristamine ehk oma ruumi korrastamine
Lugemine ja sellesse uppumine
Käsitöö – hetkel tikkimine, varsti kudumine
Puhkamine – magamine, vannis käimine
SPAs käimine
Naermine
...
Mis on sinu psüühilises esmaabikotis?