Inimene ei ole saar. Ta on erakordselt sotsiaalne olend. Isegi erakud on sotsiaalsed. Nad lihtsalt teadlikult eralduvad sellest. Ja introverdid vajavad inimesi. Nad lihtsalt taastuvad ilma inimesteta. 

​

Kõik rühmad ja kogukonnad koosnevad üksikisikutest, kes kõik üritavad selles suhtlusruumis kuidagi ellu jääda ja heal juhul ka midagi edasi viia. 

​

Süngergia ja koostöö on üksikisikute ühistöö tulemus. Samuti hea tunne kodus, tööl või igal pool on ühistöö tulemus, mis sõltub igaühe panusest. Ja me kõik teame kui vähe on vaja hea tunde kadumiseks.

​

Kõik ühine väärtus tuleneb üksikisikust ja see sõltub sellest kui palju ta julgeb, väärtustab ja usaldab. 

​

Need on suured sõnad, mis võivad tähendada mittemidagi, aga kui süveneda, siis sõltub kõik ainult neist. 

​

Iga inimkoosluse võti peitub enda ruumi toomisest ja seeläbi koosloomisest.

​

Mulle meeldib elu ja tore koosolemine ning koosloomine. 

Kahjuks on see liiga sageli takistatud, sest fantastilised inimesed on kaitses, väsinud ja ebakindlad ning seetõttu on vait, agressiivsed või tüütud. Ja nii toredat, loovat ning sünergilist ruumi ei teki.